Kuidas pildistada komeeti (refereeritud SKY & Telescope'i)

Lihtsa fototehnika abil saab HB-st komeedisarnase pildi vaid siis, kui tema heledus on vähemalt 1.5 (on küll!) ja saba pikkus vähemalt 5 - 10 kraadi. Kui ei, tuleb vaid udune täpp. Et saada head pilti heledusel 3m ja sabaga alla 5 kraadi, on vaja teleobjektiivi ning kaamera suunamist.

Tehnika

Esimene nõue - kindel kolmjalg. Seisva kaameraga saab hea pildi, kui valgustusaeg pole üle 2 minuti. Kui objektiivi valgusjõud on 2 või 2.8, piisab ISO-400 filmile 20 - 60 sekundist. Kaameral peab olema aegvõte ja tross. Kaameratest peaksid sobima kõik endises NLiidus tehtud aparaadid, alates "Smenast" ja lõpetades "Zenit"-iga. Kui fotoaparaadi objektiivi fookuskaugus on 50 mm (vaateväli 40 kraadi), ilmneb taeva liikumine juba yle 30 - 40 sekundilisel võttel. Selle vältimiseks tuleb kasutada tundlikumat filmi (800, 1600, 3200) või püüda kaamerat juhtida. Taeva heledus siin väga ei sega. Seisva kaamera korral saab linnaoludes küllaltki hea pildi säriajaga 5 - 20 sek., kui kasutada 400 tundlikkusega filmi ava 2.8 või 2 korral. Pimedas kohas (linnast väljas) saab kasutada tundlikke filme, ilma et taeva foon (mis linnas on hele!) esile tuleks.

Kui tahame suuremat pilti, tuleb võtta teleobjektiiv. Piisab 85 - 135 mm, siis mahub kuni 15-kraadine saba ilusti pildile. Võib kasutada loomulikult pikema fookuskaugusega objektiivi. Aga siis tuleb kaamerat juhtida, näiteks kinnitada kellamehhanismiga teleskoobi külge (vt. allpoolt). Kui taevas pime, võib nii teha kuni 15-minutilisi võtteid. Et komeet liigub aeglaselt (10 korda aeglasem Hyakutakest), pole vaja gideerimist komeedi järgi.

Tuuma pildistamiseks vajame teleskoopi või teleobjektiivi. Teleobjektiivi võib asendada ka teleskoobiga (fookuskaugusega 600 - 1200 mm)! Selleks tuleb kaamera monteerida mingil viisil teleskoobi "sissevaatamise avä ette ning liigutades peenliikumise nuppude abil teleskoopi tähtede liikumisega kaasa, teha mitme minuti pikkune ülesvte. Teleskoopi võib juhtida nii tähtede kui ka komeedi enda järgi. Erinevus on selles, et esimesel juhul on ka tähed punktikujulised, teisel juhul mitte (komeet liigub aeglaselt). Kui on kasutada 800 tundlikkusega film ja teleskoop suhtelise avaga (objektiivi diameeter jagatud fookuskaugusega) 1/6 , siis saab hea tulemuse umbes 5-15-minutilise ülesvõttega.

Kui kasutada teleobjektiivi (fookuskaugusega 135 - 1000 mm), siis saab hea tulemuse, kui aparaat teleskoobi külge kinnitada. Läbi teleskoobi vaadates proovida hoida kogu ülesvõtte ajal komeet vaatevälja keskel või siis niitristi keskpunktiga kohakuti. Niimoodi on võimalik saada väga ilusaid pilte. Kasutades 400 tundlikkusega filmi ja ava 2.8, peaks aitama kuni 10-minutilisest säriajast. Linnas võib juba 3-4-minutise ülesvõtte peal taeva foon üsna tugev olla. Tumeda taeva korral saab edukalt kasutada ka tundlikumaid filme, siis saab läbi lühemate säriaegadega.

Hale-Bopp'i erinevus Hyakutake'st on eelkõige hulga väiksemad mõõtmed. Seetõttu on vajalik teleobjektiiv fookuskaugusega vähemalt 135 mm. Vene tehnikast on parim "fotopüssi" objektiiv MTO-500, vaateväljaga 5 kaarekraadi. Kui püüda jäädvustada komeedi tuuma, sobib ka objektiiv MTO-1000. Siis küll saba eriti palju näha ei jää. MTO-1000 vaateväli on 2.5 kaarekraadi. Tavalise objektiiviga pildistamisel on oht, et komeet tuleb liiga "tähesarnane", eriti, kui säriaeg on lühike.

NB! Komeet on väga madalal: vältige kuu- või kunstliku valguse sattumist objektiivi! Objektiivi tuleb kindlasti kaitsta kõrvalise valguse eest. Selleks sobib tihedast ja soovitavalt tumedast paberist (näiteks fotopaberi pakendi oma) toruke, mis kinnitatakse ümber objektiivi. Kinnitada saab väga edukalt tavalise kummirõngaga.

Pisut lähemalt filmist

Filmiga on nii, et mida tundlikum, seda parem. Vähemalt värvilise filmi korral. Asja ajab ära "Fujicolor Super G 400 Plus" või "Kodak Pro 400" (mida paljud amatöörid peavad astrofotograafias üheks paremaks laiatarbefilmiks), neile anname säriajad. Kui õnnestub hankida Fuji või Kodaki filme tundlikkusega 800 või 1600 ühikut, on säriaeg lühem (vastavalt 2 või 4 korda).

Sky&Telescope soovitused on:

Mõnede filmide korral jääb taevafoon rohekas. Ei maksa ehmatada. Kindlasti on see nii kõige laiemalt levinud, Fujicolori 200-se (Super HG 200) tundlikkusega filmidega.

Samuti kõlbavad mustvalged filmid. Kõige paremini on kättesaadavad ja ise töödeldavad Venemaal toodetud filmid. Tuleks jälgida, et säilivusaeg pole ületatud. Parimad tulemused peaks saama 100 tundlikkusega filmiga, kuna sel on veel väike teralisus ning päris korralik tundlikkus. Võib kasutada ka väiksema tundlikkusega filme, kuid vaid pika säriaja korral (kui kaamerat juhitakse).

Säriajale paneb piiri taeva heledus. Et komeet on madalal, ei tule kõne alla pooletunnised säriajad. (NB! Fotoaparaat peab vimaldama kestvat tööd avatud katikuga - "seebikarp" ei kõlba.) Aparaat peab kindlasti seisma statiivil või olema mingil muul viisil fikseeritud. Minimaalne valgustusaeg sõltub fotoaparaadi suhtelisest avast. Ava 2.8 nõuab paigaloleva kaamera korral minimaalset säriaega 20 sekundit (film 400); avale 4 juba 40 jne., iga järgmine ava kaks korda pikema ajaga.

Aparaadi juhtimine

Tähistaeva näiv pöörlemine hakkab pilti moonutama (tähed tulevad kriipsukujulised, komeet ka välja venitatud), kui säriaeg on rohkem kui 2 minutit tavalise või 1 minut teleobjektiivi puhul. Et avatud katikuga peegelkaamerat pole vimalik käsitsi juhtida, tuleb ta ühendada teleskoobiga. Parim on muidugi kellamehhanismiga teleskoop, paraku pole selliseid just laialt liikvel. Käsitsi saab suunata kooliteleskoopi "Mizar", mille komplekti kuulub eraldi alus fotoaparaadi tarbeks (kinnitatakse käändetelje teise otsa külge). Püüdke teleskoobi polaartelg eelnevalt suunata Põhjanaelale, siis piisab juhtimiseks vaid ühe telje pöördest. Kui õnnestub komeeti teleskoobis veerand tundi paigal hoida, peaks tulemus hea olema.

Filmi ilmutamine ja koopiate tegemine

Ilmutada on parem fotoateljees, ainult et hoiatage, millega tegu - muidu võivad sealsed töötajad "tühja filmi" nähes ära ehmatada. Koopiaid püüdke kigepealt teha ise, tavalise mustvalge tehnikaga (värvinegatiivist saab väga häid mustvalgeid pilte). Kui leiate lootustandva võtte, kus värvid tõotavad kaasa mängida, viige see koos negatiiviga proffide kätte. Kallis küll, aga kaunikene.

Kas saab pildistada?

Mullust Hyakutake komeeti pildistati Eestimaal nii professionaalse tehnikaga (K.Annuk, Travere), amatöörteleskoobiga (L.Katugin, Laimjala, Saaremaa) kui tavalise fotoaparaadiga (vedurimees Veiko, Aruküla). Tulemus oli kõigil juhtudel suurepärane. Nagu, muide, kõikjal maailmas.

Ei ole aega oodata, hakake kohe peale, sest kevad surub peale ning väljas läheb järjest valgemaks! Ilm ja komeet võivad teha ebameeldivaid üllatusi.

Kuupäevad, kus komeet on huvitavate taevaobjektide lähedal:

Küsimused ja vastused on oodatud!

Jaak Jaaniste (jaak@obs.ee) ja Tõnis Eenmäe (tonis@obs.ee)

Hale-Boppi komeet | Tartu Tähetorn
Taavi Tuvikene / taavi@obs.ee
13. märts 1997