Mars Global Surveyor

Uudised

• Tõde Marsi nägudest (7. aprill)
• Mars Global Surveyor jätkab pidurdamist (24. veebruar)
• Marsilt leiti jõesäng (3. veebruar)
• Mars Global Surveyori (MGS) töö algus venib veelgi (12. november 1997)
• Mars Global Surveyor jätkab pidurdamist (9. november 1997)
• Mars Global Surveyoril päikesepatarei probleem (19. oktoober 1997)
• Mars Global Surveyor leidis Marsil magnetvälja (18. september 1997)
• Mars Global Surveyor tiirutab Marsi ümber (12. september 1997)
• Mars Global Surveyor jõudis Marsi lähedusse (10. september 1997)

Marsi fotod

• Fotod 1998. aastast - foto "Marsi näost"
• Fotod 1997. aastast

Fakte Mars Global Surveyori (MGS) kohta

• MGS startis Cape Canaverali neemelt Floridas 7. novembril 1996.
• 309-päevase teekonna jooksul Marsile läbis MGS ligi 750 miljonit kilomeetrit.
• MGS sisenes Marsi orbiidile 12. septembril kell 4:17 Eesti aja järgi, kui ta alustas mootoritega pidurdamist. Signaal manöövri algusest jõudis Maale 14 minutit hiljem, kell 4.31. Esimene tiir ümber Marsi kestis 45 tundi; vähim kaugus Marsist oli 262 km ja suurim 54026 km. [Uudis]
• 15. septembril leidis Global Surveyor Marsi ümber magnetvälja. [Uudis]
• 17. septembril alustati automaatjaama pidurdamist Marsi atmosfääri abil. Igakordsel atmosfääri läbimisel vähenes automaatjaama kiirus veidi ning ühtlasi lähenes orbiidi kaugeim punkt Marsile. Algne plaan oli kasutada sellist meetodit nelja kuu jooksul, kuni orbiidi kaugeim punkt jääb planeedist 450 km kaugusele.
• 11. oktoobril katkestati pidurdamine, kuna üks päikesepatarei paneelidest liikus atmosfäärirõhu mõjul. [Uudis]
• 7. novembril jätkati automaatjaama pidurdamist uue plaani järgi. Selle kohaselt toimub pidurdamine kahes faasis. [Uudis (09.11.97), uudis (12.11.97)]
• Pidurdamise 1. faasis novembrist 1997 kuni maini 1998 on orbiidi madalaim punkt 120 km kõrgusel (algse 110 km asemel). Veidi suurema kõrguse tõttu avaldab õhurõhk automaatjaamale 66% algsest väiksemat jõudu, mistõttu kuue kuu jooksul väheneb orbiidi periood 6-12 tunnini.
• Mais 1998 katkestatakse pidurdamine kuueks kuuks, et korrigeerida Global Surveyori orbiiti Päikese suhtes. Selle aja jooksul kogutakse nii palju teaduslikku materjali kui võimalik.
• Novembrist 1998 kuni märtsini 1999 toimub pidurdamise 2. faas. Selle lõpuks tuuakse orbiidi kaugeim punkt 450 kõrgusele; MGS teeb siis ühe tiiru ümber Marsi kahe tunniga.
• MGS alustab Marsi kaardistamist 1999. aasta märtsis, sel ajal jõuab orbiit õigesse asendisse ka Päikese suhtes. Kaardistamise ajal ületab MGS Marsi ekvaatori Päikese-poolsel küljel alati kell 2:00 p.l. (kohaliku Marsi aja järgi), liikudes lõunast põhja. Sellise liikumisega saadakse Global Surveyorilt parimad tulemused.
• Pärast kaardistamise lõppu kasutatakse MGS'i side pidamiseks Marsil maanduvate automaatjaamadega; see kestab 1. jaanuarini 2003 või kuni kütuse lõppemiseni. Kui eelarve lubab, tehakse ka pärast kaardistamise lõppu teaduslikke uurimusi.
• Tehnilised andmed:
  • mass 1062 kg (koos kütusega), 767 kg Marsi juurde jõudes;
  • avatud päikesepatareide siruulatus 12 meetrit;
  • põhikorpuse mõõtmed 1,2 x 1,2 x 1,8 meetrit;
  • paraboolantenni läbimõõt 1,5 meetrit.

Fakte Marsi kohta

• Päikesesüsteemi neljas planeet, seega Maast järgmine
• Kaugus Päikesest 1,52 astronoomilist ühikut (1 a.ü. = 150 miljonit km)
• Pöörlemisperiood 24 tundi 37 minutit 23 sekundit
• Tiirlemisperiood 687 Maa ööpäeva
• Pöörlemistelje kalle 23° 59' (võrdluseks: Maa telje kalle on 23° 27'), aastaajad sarnased Maa omadega
• Keskmine läbimõõt 6780 km, s.o. 0,53 Maa läbimõõtu
• Mass: 1/10 (täpsemalt 0,107) Maa massi
• Raskusjõud pinnal: 38% Maa omast
• Atmosfäärirõhk: 0,006 Maa omast

Viiteid teistele Mars Global Surveyori lehekülgedele

• Mars Global Surveyor - Welcome to Mars! (NASA)
  • Mars Global Surveyor (Taani)
  • Mars Global Surveyor (SGI, USA)
• Uudised JPL-st (NASA)
• Marsi missioonid (JPL, NASA)
• CNN: Sihtpunkt Marss (Destination Mars)