Uudiseid Päikesesüsteemist
Veel üks Pluuto-tagune
Ühes eelmistest teadetest oli juttu Pluuto-tagusest objektist
1996TL66. Sama Jane Luu poolt juhitud rühm leidis veel ühe
sarnase objekti, mis kannab tähistust 1996TO66. Selle arvatav
läbimõõt 600 km on suurim Kuiperi vöö
objektide hulgas, ületades veidi TL66 läbimõõtu
(500 km). Avastamise ajal möödunud aasta oktoobris oli ta
kaugus Päikesest 45 astronoomilist ühikut ja näiv heledus
21 tähesuurust.
Möödalend Mathildest
USA automaatjaam NEAR (Near-Earth Asteroid Rendezvous) lendab 27. juunil
1200 km kauguselt mööda asteroidist 253 Mathilde ja edastab
loodetavasti 543 fotot. 61 km läbimõõduga Mathilde on
suurim automaatjaamade poolt uuritud asteroididest ja neist esimene
süsinikurikas (st. tume). Varem on Galileo mööda lennanud
asteroididest Gaspra ja Ida. NEAR-i põhieesmärk on aga 1999.
a. jaanuaris toimuv möödalend asteroidist Eros.
Maa lühiajaline kaaslane
Paul Wiegert Yorki ülikoolist leidis koos oma kahe kaaslasega 1986.
aastal avastatud asteroidi nr. 3753 liikumises huvitava iseärasuse.
Mingi ajavahemiku teeb see asteroid tiiru ümber Päikese natuke
vähem kui aastaga. Kuna ta liigub kiiremini, siis iga 385 aasta
järel jõuab ta Maast ette. Lähenemine Maale aga lisab
talle energiat ja ta läheb üle suuremale, aeglasemale orbiidile.
Siis 385 aasta pärast jõuab Maa talle omakorda järele ja
võttes asteroidilt veidi energiat, viib ta väiksemale,
kiiremale orbiidile ning tants jätkub otsast peale. Selline olukord
ei kesta siiski igavesti, lähema 100 miljoni aasta jooksul asteroid
3753 kas põrkab mõne siseplaneediga kokku või
läheb üle täiesti uuele orbiidile, mis ei seo teda enam
Maaga.
Tõnu Tuvikene
24. juuni 1997
[ Eelmine | Järgmine | 1997. aasta
uudised | Uudiseid astronoomiast | Tartu
Tähetorn ]