Pallid lasti tühjaks ja luugid avati umbes tund pärast maandumist ning esimesed Marsist tehtud pildid avaldati kell 4:35 laupäeva varahommikul. Nendel on näha kividega kaetud punakas väli, mis meenutab "Vikingite" maandumispaiku. Spetsialistide hinnangul on kivide orientatsioonist aimatav kunagine vee voolusuund. Õhutemperatuur -53 kraadi Celsiust on 20 kraadi võrra soojem, kui Vikingid registreerisid.
Maanduril oli selle missiooni kõige tähtsam komponent - sõiduk Sojourner (asunik). See kuuerattaline sõiduk kaalub umbes 10 kg ja ta on 63 cm pikk, 48 cm lai ning 25 cm kõrge. Rataste läbimõõt on 13 cm. Energiaallikaks on päikesepatarei võimsusega keskpäeval 16 W ja mittelaaditavad(!) patareid mahutavusega 150 Wh. Sõitmiseks kulub tavaliselt 10 W, koos patareidega saab maksimaalselt kasutada 30 W ! Sidepidamiseks sõiduki ja maanduri vahel kasutatakse 9600-boodist raadiomodemit, mille tegevusraadius on 500 meetrit. Sellele vaatamata ei kaugeneta nädalaks planeeritud tööperioodi jooksul maandurist üle 10 meetri. Loodetavasti töötab maandur sellest ajast kauem. Sõiduk liigub täisti autonoomselt, talle tuleb vaid sihtpunkt(id) ette anda. Manööverdamisvõime on Sojourneril väga hea, kõik kuus ratast vedrutavad (ilma vedrudeta!) teistest sõltumatult, ta võib kohapeal ümber pöörata ja ilma "katusele" käimata kalduda külili kuni 60 kraadi. Maksimaalne liikumiskiirus on < 1 cm/s. Peamine uurimisinstrument on röntgen-spektromeeter, millega saab määrata kivimite koostist, kuid mitte avastada elu olemasolu.
Sõidukiga oli algul kaks probleemi:
Pühapäeval igatahes oli köik korras ja Sojourner sõitis maandurilt umbes kell 9 hommikul maha Marsi pinnale. Selleks kulus 4 minutit. Kuna tund aega hiljem saabus maandumiskohas öö, siis lülitati ta välja ja esimesed analüüsid tehakse alles järgmisel hommikul.
Seega pärast 21-aastast pausi (1976 a. juulis maandusid "Vikingid") on Marsil jälle automaatjaam ja seekord koguni iseliikuv!
Tõnu Tuvikene
6. juuli 1997