Rahvusvahelisest astronoomiaolümpiaadist

Esimene rahvusvaheline olümpiaad astronoomias toimus 1996. aastal. Korraldas Euro-Aasia Astronoomiaühing, leidis ta aset Põhja-Kaukaasias, Venemaa Spetsiaalses Astronoomiaobseravtooriumis (SAO). Samas tuleb 22.-28. oktoobril 1997. aastal ka teine olümpiaad. Võistlus koosneb kolmest voorust: lahendatakse ülesandeid, on ka praktiline ja vaatluste voor. Arvestus on kahes vanuseklassis: 8.-10. klass ning 11.-12. klass.

Et saada aimu meie kooliõpilaste huvist olümpiaadi vastu, andsime astronoomiahuvilistele lahendamiseks ülesandeid. Vastuseid saime kaks nooremas ja ühe vanemas vanuseastmes (vastused olid kõik head). Arvestades seda, et lahendamisvõistluse kuulutasime välja kooliaasta lõpus, loeme tulemust rahuldavaks.

Pakume soovijatele lahendamiseks samu ülesandeid ja toome ära nende vastused.

A. Vanuserühmale 15 -- 16 aastat

  1. Kui kõrgele tõuseb Päike Teie elukohas talvisel pööripäeval?
  2. Kas Kuu siseneb täieliku varjutuse ajal Maa varju ida- või läänesuunast? Miks?
  3. Jupiteri varjutamisel Kuu poolt märkas vaatleja, et Jupiteri kadumine Kuu ketta taha võttis aega 90 sekundit. Oletades, et varjutus oli tsentraalne (Kuu keskpunkt läks yle Jupiteri keskpunkti), leidke Jupiteri nurkläbimõõt.
  4. Kujutlege, et olete planeedil, mille mass on võrdne Maa massiga, aga läbimõõt on kaks korda suurem. Kas Te kaalute seal vähem või rohkem, kui Maal? Kui palju?
  5. Võrrelge maailma suurima 1 m läbimõõduga Keck'i teleskoobi valguse kogumisvõimet inimsilma omaga. Täielikus pimeduses on silmaava läbimõõt umbes 5 mm.
  6. Millised oleks Marsi kaaslaste näivad läbimõõdud, kui neid vaadelda Marsi pinnalt otse seniidis? Kas nad on "kuud" või "tähed"?
  7. Miks on Jupiteri kaaslased alati rivis, Saturni ja Uraani omad aga mitte?

B. Vanuserühmale 17 -- 18 aastat

  1. Millised lõunataeva heledad tähed kõlbaksid "lõunanaelaks" (võiksid asuda mingil ajal taeva lõunapooluse lähedal)? Millal?
  2. 22. juulil 1990 oli Tallinnas täielik päikesevarjutus. Kus ja millal toimub sama seeria (saarose) järgmine varjutus? Millal on loota selle seeria varjutust taas Eestis näha?
  3. Selgitage, millise planeediseisu (vastasseis, alumine ja ylemine yhendus, kvadratuur, elongatsioon) puhul Päikesega on kõige parem vaadelda Merkuuri, Veenust, Marssi ja Jupiteri. Põhjendage vastust.
  4. Merkuuri synoodiline periood (ajavahemik kahe sama asendi vahel Maa ja Päikese suhtes) on 115.88 päeva. Arvutage tema sideeriline periood (tiirlemisperiood tähtede suhtes).
  5. Suure Vankri tagumise ratta Megrez'i spektris on vesiniku joone H-beeta lainepikkus 486.112 nm. Laboratooriumis mõõdetakse sama joone lainepikkuseks 486.133 nm. Mida sellest järeldada?
  6. Näidake lihtsa diagrammi abiga, miks on tavalises refraktoris kujutis ymber pööratud.
  7. Orioni tätkuju tähe Rigel'i temperatuur on kolm korda kõrgem Päikese omast, heledus aga 64000 korda suurem. Milline on Rigeli läbimõõt Päikesega võrreldes?
Tartu Tähetorn | Tartu Tähetorni AstronoomiaRing
Helle Jaaniste / helle@obs.ee
Taavi Tuvikene / taavi@obs.ee
21. juuni 1997