Kuul veelgi rohkem vett (st. jääd)
Alates selle aasta 16. jaanuarist tiirutab ümber Kuu 100 km
kõrgusel polaarorbiidil USA automaatjaam Lunar Prospector, mille
peaülesandeks on kaardistada meie kaaslase pinna keemiline koostis.
Selleks kasutab ta Kuu pinnast lähtuvat (kokkupõrkel kosmilise
kiirguse osakestega tekkinud) alfaosakeste, gammakiirguse ja neutronite
voogu. Eriti on oodatud teated vee või öigemini jää
esinemise kohta pooluselähedaste kraatrite vallide
varjukülgedel, kuhu päike iialgi ei paista. Esimesed,
jää olemasolu kinnitavad tulemused avaldati juba märtsis.
Nüüdseks on aga mõõtmisi tehtud juba palju pikenat
aega ja uued, ajakirja "Science" 4. septembri numbris avaldatud
andmed näitavad, et jääd on tegelikult umbes 20 korda
rohkem kui siis arvati. Kokku hinnatakse mõlema pooluse
ümbruses olevat umbes 6 miljardit tonni jääd, seejuures on
põhjapoolusel jääd rohkem. See jää on koondunud
väikesele, umbes 2000 ruutkilomeetri suurusele alale. Märtsis
seevastu hinnati vastava ala suuruseks 15000 kuni 70000 ruutkilomeetrit.
Jää arvatakse asuvat ligi poole meetri sügavusel nn.
regoliidist koosneva pinnakihi all. Uurimistulemusi saab küll ka
teisiti seletada, kuid siiski peetakse jää olemasolu teistest
tõlgendustest tõenäolisemaks.
Peale suure hulga jää avastamist on LP saanud veel mitmeid muid
huvitavaid tulemusi. Tema liikumise jälgimise tulemusena leiti,
et Kuul on 600 km läbimõõduga tuum. Samuti avastati 7
uut maskonit (massikontsentratsiooni). LP magnetomeeter näitas
magnetvälja suurte põrkestruktuuride (näiteks Vihmade
mere) vastaskülgedel.
Tõnu Tuvikene
6. september 1998
[ Eelmine | Järgmine | 1998. aasta
uudised | Uudiseid astronoomiast | Tartu Tähetorn ]