Tolmune Phobos

Marsi suurima kaaslase Phobose pinda katab umbes meetri paksune hästi peenikese tolmu kiht. Seda võib järeldada Marsi ümber tiirutava "Mars Global Surveyor'i" (MGS) tehtud vaatlustest, mille järgi temperatuur, mis Phobose päikesest valgustatud küljel on kuni -4 Celsiuse kraadi, langeb valgustamata poolel -112 Celsiuse kraadini. Sellist suurt temperatuuri erinevust vaid üksteisest mõne kilomeetri kaugusel olevates punktides saab MGS juhtuurija Philip Christenseni (Arizona ülikool) arvates seletada Phobost katva peene tolmu kihiga. Tolm on tekkinud meteoriidipõrgete tulemusel. Peale infrapunavaatluste pildistas MGS ka Phobose pinda, saadud 4-meetrise lahutusvõimega fotod on ühed parimad, mis Marsi kaaslastest on kunagi saadud. Nendelt on näha Phobose suurima, 10-kilomeetrise läbimõõduga (võrdluseks, kartulikujulise Phobose enda mõõtmed on vaid 27 x 21,6 x 18,8 km) Stickney kraatri külgedelt allasuunduvaid triipe. See näitab, et isegi Phobose tühise, Maast tuhat korda väiksema raskusjõu juures vajub lahtine aine ikkagi "mäest allä. Peale selle on näha osaliselt pinnakihi alla maetud rahne.

MGS lendas Phobosest mööda 7., 19. ja 31. augustil, nende vähim kaugus oli 1045 ja 1435 km vahel. 14. septembril alustab MGS oma teist atmosfääris pidurdamise etappi, mille käigus tema praegune 11,6-tunnine tiirlemisperiood väheneb kahele tunnile, senine elliptiline orbiit muutub aga ringikujuliseks. Aega kulub selleks neli ja pool kuud. Sellel ajal üldiselt vaatlusi ei tehta, vaid magnetomeeter ja infrapuna-spektromeeter lülitatakse detsembris mõneks korraks sisse (siis kui MGS on Marsile kõige lähemal).

Tõnu Tuvikene
13. september 1998

[ Eelmine | Järgmine | 1998. aasta uudised | Uudiseid astronoomiast | Tartu Tähetorn ]