Valge kääbuse supernoova

[Betelgeuse]

Tere!
Lugesin internetist ühte huvitavat artiklit, kus kirjutas, et Kompassi tähtkujus asetsev binaarne tähesüsteem(valge kääbus ja tavaline Päikese-sarnane täht) võivad kunagi tulevikus ohustada Maad. Põhjus seisneb selles, et valge kääbus tõmbab kaaslastähelt gaasi, mille tõttu on regulaarselt toimunud noova plahvatused, kuid umbes miljoni aasta pärast võib toimuda supernoova plahvatus, millelt tulenev kiirgus hävitaks Maa atmosfääri ja elutingimused. See süsteem asetseb 3260 valgusaasta kaugusel, kuid on siiski piisavalt ohtlik. Orionis asuv Betelgeuse on näiteks mõnesaja valgusaasta kaugusel ning kui see täht plahvatab supernoovaks, siis see ei ohusta maad.
Minu küsimus seisneb selles, et miks on valge kääbuse supernoova nii palju kordi võimsam kui mõne hiidtähe surm?
Artiklit saab lugeda siit: http://www.astronomynow.com/news/n1001/05sn/

Tänud vastuste eest!

[Tarmo Tanilsoo]

Jäi ilma selline kommentaar tuntud skeptikult Phil Plait'ilt:
http://blogs.discovermagazine.com/badas ... pe-us-out/

Näib, et kuuldused ohust meile on liialdatud.

[Taavi]

Kui rääkida supernoova ohust Maale, siis oluline ei ole mitte kogu energia, mis plahvatusel eraldub, vaid kui palju energiat kiiratakse gamma- ja röntgenkiirtena. Gammakiired põhjustavad Maa atmosfääris keemilisi reaktsioone, mille tulemusena osoon laguneb hapnikuks, ning kui osoonikiht märkimisväärselt või täielikult hävib, pääseb maapinnani rohkem Päikese ultraviolettkiirgust, mis on elusorganismidele ohtlik.

Leidsin võrgust otsides sellise huvitava kirjutise: http://www.tass-survey.org/richmond/answers/snrisks.txt. Selles antakse ülevaade, kuidas lähedal asuv supernoova elule Maal ohtlik saab olla ning millistel kaugustel need ohud avalduvad. Seal on kirjas, et II-tüüpi ehk massiivsest tähest tekkiv supernoova peab asuma lähemal kui 8 parsekit ehk 25 valgusaastat, et osoonikiht märkimisväärselt kannatada saaks. Samas Ia-tüüpi ehk valgest kääbusest tekkivad supernoovad kiirgavad paarsada korda rohkem gamma- ja röntgenkiirgust kui II-tüüpi supernoovad. Järelikult on Ia-tüüpi supernoova sama ohtlik kümmekond korda suuremal kaugusel ehk siis umbes 100 parseki (300 valgusaasta) kaugusel. Loomulikult ei ole need täpsed arvud, vaid väga umbkaudsed hinnangud.

Mis puutub uudisesse, et Kompassi tähtkujus paiknev noova T Pyxidis võiks Maale ohtlikuks osutuda, siis on see tõepoolest pehmelt öeldes liialdatud. Lugesin Tarmo poolt viidatud postitust ja sealt edasi antud viidet: http://news.discovery.com/space/will-earth-really-be-wiped-out-by-a-local-supernova.html. Tuleb välja, et American Astronomical Society konverentsil, kus see hirmutav uudis meediasse paisati, seati uurimuse autori väited publikus viibinud teiste astronoomide poolt kahtluse alla. Väidetavalt oli autor segi ajanud Ia-tüüpi supernoova ja gammakiirguse sähvatuse (GRB) ajal eralduvad energiad. Viimane on tunduvalt võimsam nähtus, mis on ohtlik ka mõne kiloparseki kaugusel. Inetu lugu, kui nii rumala eksimusega saadud tulemus vormitakse maailma lõppu kuulutavaks pressiteateks. Pealegi plahvataks T Pyx alles miljoni(te) aasta(te) pärast, aga kes seda tühist asja enam tähele paneb, nagu Postimehe ja Delfi lugejate kommentaaridest ka näha oli.

[Betelgeuse]

Just, lugesin ise ka meedias kajastuvatest kommentaaridest, et see väike faktike on osadele kahe silma vahele jäänud

[aan]

Mis seal imestada - mõni miljon aastat on kosmilises mastaabis päris lühike aeg.