mmarge kirjutas:Kui see planeet on nii kaugel, siis kuidas me saame täie kindlusega selle kirjeldusi siin, täna võtta? Asjaolu, et me kuidagi personaalselt hetkel seda planeeti uudistama ei saa minna on kahesuunaline - ühelt poolt ei saa ligi, teiselt poolt - ega ju ei saa päris kindel olla, kas see planeet ka täna olemas on? St kokkuvõtteks - mul on alati neid uudiseid kuidagi raske tõsiselt võtta, sest vahemaad on sellised, et me ei tea mitte midagi ja ei saagi teadma mitte midagi selle kohta, mis kusagil ON.
Selle asja taga on aastakümneid (või isegi juba -sadu!) tõsist uurimist. Suurema mastaabiga küsimused nö tavaliste väikese massiga tähtede kohta (nagu meie Päike) - nagu näiteks, kui kaua nad elavad, kuidas nad elavad, millest koosnevad ning kuidas tekivad - on praktiliselt vastatud. Me teame, et meie oma täht on elanud 4.5 miljardit aastat ja kestab teist sama palju veel. Meil on olemas ettekujutused selle kohta, kuidas planeedid võiksid tekkida, kaua eksisteerida jne. Maa ja teiste planeetide uurimise põhjal on loodud väike, kuid võrdlemisi detailne pilt planeetide olemusest üldse. Loomulikult sisaldab see andmetega kooskõlalisi füüsikalisi teooriaid. Kuna lihtsalt uuritavate planeetide koguarv on kõigest 8, siis on pratamatu, et on ka väga palju vastuseta küsimusi.
Nagu sa tõenäoliselt juba tead, avastatakse eksoplaneete jämedalt kahel viisil:
- jälgides ematähe varjutusi planeedi või mitmete planeetide poolt
- ekstreemselt täpsete spektraalvaatlustega - lähitulevikus suudetakse mõõta meiesuunalisi liikumiskiirusi täpsusega mõned sentimeetrid sekundis ehk näiteks käe lehvitamise kiirust , praegu on täpsuse piir mõni meeter sekundis.
Nendest eelnimetatud teooriatest lähtudes ei ole liiga keeruline hinnata ei seda, kui hea allikas on planeete valgustav täht ning milline on tema mass. Varjutuste + spektraalandmete põhjal on võimalik üsna hästi hinnata aga planeedi orbiidi raadiust, planeedi enda raadiust ning mingil määral ka tihedust. Mõnel üksikul juhtudel on suudetud mõõta ka eksoplaneedi atmosfääri koostist. Kaugusest ematähest ja tolle kiirgusvõimest saab väga ühemõtteliselt hinnangu võimalikule temperatuurivahemikule planeedi pinnal (vastavalt erinevatele hüpoteesidele atmosfääri kohta jms).
Seega: meil on aimu, millised need planeedid oma omadustelt olla võiksid, kuid seda, kas seal on elu, me täna ütelda tõepoolest ei oska. Planeerimisel on veel täpsemad mõõduriistad nii Maal kui kosmoses, võib-olla 10 aasta pärast oleme juba targemad. Muide, astronoomid avastasid võimaliku elu Maal alles eelmisel aastal, kasutades Maal olevat 8-meetrist teleskoopi
http://www.eso.org/public/news/eso1210/#2. Ka kosmoseaparaatidega on leitud võimalikud elu tundemärgid Maal.
mmarge kirjutas: Mind on alati häirinud see stiil, kuidas neid uudiseid kirjeldatakse, justkui oleksid need tõepoolest uudised ja siis seda stiilis, et noh, avastati, aga see on ikkagi nii kaugel, et me sinna täna minema ei saa hakata. St see suhtelisus, kas see Teid, tõelisi astronoomiahuvilisi ei häiri? Et kuidagi ei saa nende "avastuste" olemasolus kindel olla...Sellised mõtted, kui keegi neid kommenteeriks, oleks väga tänulik!:) See pole kindlasti kinda viskamine, palun ärge võtke seda selliselt!!!!!
Eks nad ongi ju uudised - "leiti uus Maa-sarnane planeet teise tähe elukõlblikkuse tsoonis", "Kepler on leidnud mitusada uut eksoplaneedi kandidaati" jne. Leitud planeetide olemasolu on kah ikka enamasti kindel (erandiks on mõned väga paljude planeedikandidaatidega süsteemid, millest mõnede kohta arvavad mõned teadlased, et osad planeedid võivad olla "mõõtmismürast välja imetud"), uutest planeetidest tänapäeval enam oletuse peale reeglina ei teavitata (neid on leitud palju, 1001-nda leidmine ei ületa isegi teadlaste jaoks sageli uudise künnist). Astronoomid seejuures ei seagi eesmärgiks sinna minema hakata, selliste mõtetega spekuleeritakse pigem kogu selles ahelas, mis jääb ülikooli/teadusinstituudi pressiosakonna ja Õhtulehe vahele
Pigem on need uuringud ajendatud soovist leida vastuseid kõige fundamentaalsematele küsimustele, millest kindlasti üks on: "Kas me oleme üksi?". Tolle küsimuse vastusel on inimkonna jaoks päris suur tähtsus.
Selles osas soovitaksin vaadata kahte videojuppi, lühemat ja "popimat ning noortepärasemat"
http://www.youtube.com/watch?v=923jxZY2NPI ja pikemat ning võib-olla paremini selgitatud taustaga
http://www.youtube.com/watch?v=p9TIeuBF9Ss.