Tere,
sellise eelarve puhul soovitaks ~80mm apokromaatilist refraktorit koos sobiva monteeringuga. Miks apokromaatiline ja ~80mm? Kuna Su isa on füüsik, siis kindlasti teab ta kromaatilise aberratsiooni olemust (olgugi, et igapäevatöös puutub kokku suhteliselt monokromaatsete nähtustega
. Kromaatilise aberratsiooni puhul fokusseeruvad erineva lainepikkusega valguskiired erinevalt, mistõttu on kujutisel värvimoonutused - nt Kuu ja planeetide servad (kontrastsed objektid!) on "värvilised". Apokromaatilise refraktori objektiivis kasutatakse kõrge Abbe arvuga optilisi klaase (FPL-51, FPL-53), mille murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest on tavalisest kroonklaasist madalam. Tulemusena on APO-des kromaatiline aberratsioon väiksem ja see võimaldab ühtlasi suuremat valgusjõudu (valgusjõud on objektiivi fookuskauguse ja läbimõõdu suhe). 80mm piiri seab APO-refraktorite kõrge hind vaatamata sellele, et viimasel ajal on turule tulnud mitmeid tootjaid, kes pakuvad suhteliselt soodsaid APO-refraktorite (või siis "pool-APO-de") mudeleid. Näitena olgu mainitud William Optics, Stellarvue ja Synta.
80mm teleskoop võib tunduda ju pisike, kuid võin omast kogemusest öelda, et sellega näeb rohkem, kui esialgu arvata võib. Lisaks on selline teleskoop suhteliselt portatiivne ja mugav õue-tuppa tassida.
Kahjuks tuleb tunnistada, et pikki säriaegu võimaldavad monteeringud löövad nimetatud eelarve korralikult lõhki, seetõttu soovitaks monteeringut valida visuaalse vaatluse vajadustest lähtuvalt. Aga eha- ja koidutaevast Kuu ning planeetidega (säriajad kuni paar sekundit) saab pildistada ka sellise monteeringuga.
Mõned nüansid veel: suure valgusjõuga APO-refraktorid on kõvera pildiväljaga, mis visuaalsel vaatlusel ei anna küll tunda, kuid fotodel hakkab tähti pildi servades silmnähtavalt uduseks ajama (sensor on ju tasapinnaline ja servades on tähed fookusest väljas). Seda puudust parandatakse spetsiaalse korrektorläätsega (i.k
field flattener), kuid ka see lisab eelarvele kaalu. Lisaks on vaja ka teleskoobi fokusseerija ja fotoaparaadi objektiivibajoneti vahelist üleminekutoru.
Kokkuvõtteks soovitaks esialgu jääda visuaalsete vaatluste juurde. Heale teleskoobile saab hiljem alati fotografeerimist võimaldavaid lisasid osta. Olgu näitena toodud selline komplekt:
1.
William Optics Megrez 72 OTA2.
90-kraadine diagonaalprisma 3.
Baader Hyperion 8-24mm zoom-okulaar4.
Vixen Porta asimutaalne monteeringSee läheb eelarvest küll üle (~13000 krooni + transport), aga selline komplekt teenib asjahuvilist pikka aega (oman ise Megrez 72 refraktorit ja võin kinnitada, et tegu on ühe ilusa ja kvaliteetse teleskoobiga). Muidugi võib loobuda zoom-okulaari ostust ja osta mõni odavam tavaolukaar, kuid siis kaob ära paindlikkus suurenduste valikul. Diagonaalprisma või -peegel on kindlasti vajalik, kuna seniidilähedasi objekte on ilma selleta küllalt ebamugav vaadelda.
Ehk oli abi ja sain mingigi suuna kätte näidata.