Kirjelduse põhjal võiks arvata, et tegu on 6 cm läbimõõduga objektiiviga (õigem oleks ütelda
apertuuriga) ja 700mm fookuskaugusega läätsteleskoobiga. Sõltuvalt monteeringust ja kolmjalast võib sellist täitsa edukalt taeva vaatamiseks kasutada.
Kindlasti ei tohiks unustada väga hästi toimivat rusikareeglit -
maksimaalne kasulik suurendus on 2 korda objektiivi (e. apertuuri) läbimõõt millimeetrites. Selle teleskoobiga siis 120 korda.
Väike nimekiri sellest, mida on lihtne vaadelda:
- Kuu
- heledamad planeedid - Veenus (ja faasid - praegu õhtuti hästi nähtav), Jupiter - neli heledat nn. Galilei kaaslast ja võibolla ka kaks tugevamat pilvevööti, Saturn ning selle rõngas ja kõige heledam kuu Titan, suurima mõistliku suurenduse kasutamisel võiks olla nähtav ka Marsi polaarmüts ja tumedad laigud planeedil
- heledamad täheparved (nii hajus- kui kerasparved) - hajusparved väikese suurendusega, suuremad kerasparved (näiteks M13 Herkulese tähtkujus) hakkavad maksimaalse suurenduse korral näitama, et nad koosnevad tähtedest
- üksikud galaktikad (väikese suurendusega)
- kaksik- ja mitmiktähed
- muutlikud tähed
Paar soovitust: Ära vaatle läbi aknaklaasi või lahti tehtud akna - õhu virvendus rikub kujutise. Suhteliselt väikesel teleskoobil võib tõsiseks probleemiks olla vibreerimine - kas siis tuule või puudutamise tõttu. Selle vähendamiseks proovi teleskoobi kolmjala külge kinnitada raskus - (poolik) telliskivi, vett täis suurem limonaadipudel vms. Enne tõsist vaatlust lasta silmadel pimedusega kohaneda... 15-30 minutit oleks väga hea - mida kauem seda parem. Proovi nähtavat (nt. Kuu kraatreid) joonistada või pildistada.
Selgeid öid!