millist teleskoopi on mõtet osta?

[eero]

Olen igas mõttes algaja ja ostsin endale Bresser Messier N-130 teleskoobi. Olen mõned korrad ka toru taevasse suunanud (ilmadega on nii nagu ta on) ning seal siis ringi ekselnud sõna otses mõttes. Kuna vaatenurk on väike siis on ikka päris raske mõnele objektile pihta saada aga järjekindlus ja tähistaevakaart viisid ikka lõpuks tulemuseni, sain Marsi kätte. 2x kaasas oleva suurendusega ja 10mm okulaariga oli selline hägune punakas/laiguline ketas ilma selgete piirjoonteta. Kahtlustan, et viga jääb just suurendusse ja okularidesse mis nagu eeldada võib ei ole just "esmaklassilised". Kuu oli kena muidugi ja selle vahtimisest ei väsi millegi pärast ära kah. Tahaks ka saturni rõngad ära vaadata aga selleks tuleb vist enne paremad läätsed muretseda. Huvitav kas harrastus astronoomide hulgas on levinud teguviis, et  saab laenata mõnda head okulaari ja suurendust (näiteks kokkutulekutel) millega testida oma teleskoopi? See maandaks natuke "mõtetu ostu" riske, sest äkki on viga hoopis teleskoobis endas.

 Selget taevast.

[Anonymous]

Suurendus on viimane asi, millepärast sa muretsema peaksid.

Ning 130mm apertuuriga teleskoobiga näeb Saturni rõngad kindlasti ära!

[Uustulnukas]

Kas keegi saaks lihtsas maakeeles seletada mis vahe on http://www.devoncamera.co.uk/index.cfm/ ... ster_114eq ja http://www.devoncamera.co.uk/index.cfm/ ... ster_130eq

Huvi oleks siis rohkem ülesse poole piiluda...

[l6hmus]

Celestron AstroMaster 130EQ	Celestron AstroMaster 114EQ
OPTICAL DESIGN Reflector APERTURE 130 mm (5.12 in) FOCAL LENGTH 650 mm (25.59 in) FOCAL RATIO 5 EYEPIECE 1 20 mm (0.79 in) MAGNIFICATION 1 32.5 x EYEPIECE 2 10 mm (0.39 in) MAGNIFICATION 2 65 x MOUNT CG-3 Equatorial OPTICAL COATINGS Aluminum WEIGHT 24 lb (10.89 kg)	OPTICAL DESIGN Reflector APERTURE 114 mm (4.49 in) FOCAL LENGTH 1000 mm (39.37 in) FOCAL RATIO 8.77 EYEPIECE 1 20 mm (0.79 in) MAGNIFICATION 1 50 x EYEPIECE 2 10 mm (0.39 in) MAGNIFICATION 2 100 x MOUNT CG-2 Equatorial OPTICAL COATINGS Aluminum WEIGHT 17 lb (7.71 kg)

Värvisin tähtsa(ma)d numbrid punaseks. Põhiline erinevus on ilmselt selles, et esimesel teleskoobil on peapeegli läbimõõt (apertuur) suurem kui teisel ja sellele vastavalt ka hind. See tähendab et ta suudab ligikaudu 30% rohkem valgust koguda kui teine, mis lihtsalt tähendab, et temaga näeb nõrgemaid objekte. Lisaks on esimesel teleskoobil fookuskaugus väiksem (650 mm vs. 1000 mm), mis tähendab, et sama fookuskaugusega okulaariga annab esimene teleskoop väiksema suurenduse. Et saada esimese teleskoobiga 100 kordset suurendust läheb sul vaja 650/100=6.5mm fookuskaugusega okulaari. Esimesel teleskoobil on ka väiksem suhteline ava, mis tähendab, et sama okulaariga peaks nähtav taevaala suurem olema.

Põhimõtteliselt võiksid nende teleskoopide suhtelised avad (5 ja 8.77) viidata sellele, et esimene on sobivam süvataevaobjektide vaatlemiseks (seda soodustab muidugi ka suurem apertuur) ja teine planeetide ja kaksiktähtede (suuremat suurendust nõudvate objektide) vaatlemiseks. See loomulikult ei tähenda, et nendega mõlemat teha ei võiks, lihtsalt teisega on lihtsam suuremaid suurendusi saada ja esimene pakub suuremat vaatevälja.

Ja üks erinevus veel: Celestron AstroMaster 114EQ-ga saab kaasa '2-year Telescope Warranty'. Esimesel torul seda vist ei pakutud.

[Tõnis]

Lisaks mainiksin, et 130EQ-l on parem monteering CG-3. Pildilt paistis, et see on esimeses lähenduses käsitsi krutitav, kuid neile võiks olla võimalik lisada ka elektrimootorit. See muidugi maksab jälle mingi raha..

L6hmuse kirjutatu täpsustuseks - suhteline ava ei ole tegelikult läbi okulaari nähtava taevaala suurusega seotud. Põhisuurus on fookuskaugus, mis määrab ära kasutatava okulaariga saadava suurenduse.

Sama okulaariga saab suurema vaatevälja suurema suhtelise avaga teleskoobiga (NB! kui apertuur e. peegli/objektiivi läbimõõt on sama suur!) just väiksema suurenduse tõttu (sest fookuskaugus on lühem).

Küll võivad sama fookuskaugusega, kuid erineva optikaskeemiga okulaarid anda erineva vaatevälja, selle määrab okulaari enda näiv vaateväli. Levinumatel Plössl-tüüpi okulaaridel on see 50 kaarekraadi suurusjärgus. On olemas ka suhteliselt kalleid okulaare, millel vaateväli läheneb 90 kaarekraadile.

Olgu teleskoobi fookuskaugus on 1000 mm ja kasutada on kaks okulaari fookuskaugustega 10 mm, kuid esimesel näiv vaateväli 50 kraadi ning teisel 88 kraadi.

Mõlemad okulaarid annavad suurenduse 100x (1000mm/10mm). Tegelik vaateväli okulaaris (nähtava taevaosa läbimõõt) on aga leitav valemist:

tegelik vaateväli kaarekraadides = okulaari näiv vaateväli kaarekraadides / suurendus

Saame, et esimese okulaariga on vaateväli 0.5 kaarekraadi ehk Kuu täidab vaatevälja rohkem või vähem täielikult. Teise okulaariga on näiv vaateväli 0.88 kaarekraadi ehk ~53 kaareminutit -> Kuu ümber jääb igas suunas 1/3 Kuu läbimõõdu jagu ruumi veel üle.

[Uustulnukas]

Tänud vastuste eest!

Järgneval lingil on näha mu senised kõrguse vallutused.

http://nagi.ee/photos/Riho/sets/80931/

[Tõnis]

Piltidel ei ole vigagi! Kas osad neist on tehtud läbi teleskoobi (mul ei ole hetkel väga head võrdlust, kui palju digifotoka suum aitab)?

[Uustulnukas]

Optiline 4x zuum ikka pisut abiks ja läbi pikksilma

[l6hmus]

Tere,Ilusad pildid. Kas nad on tehtud läbi okulaari, või oled kasutanud mingisugust adaptrit, millega aparaadi teleskoobi otsa kinnitad?

[Uustulnukas]

See esimene variant - pikksilm(33T 20x50) oli statiivi küljes ja fotokat hoidsin käes.

Tellisin 114EQ kah ära, ehk saan siis veel paremaid pilte....

 

[woot]

Kas see 114EQ oleks siis väärt ost?

[Tõnis]

Tõenäoliselt kannatab sellega täitsa vaadelda. Kuigi apertuur on pea 2 cm väiksem kui 130-l, on fookuskaugus pikem ja suhteline ava väiksem. Loodetavasti on väiksema suhtelise ava tõttu kujutis veidi parema kvaliteediga.

Planeetide ja Kuu vaatlemiseks on kaasatulevate okulaaride antav suurendus sobivam. 50x suurendusega saab kenasti ka heledamaid süvataeva objekte vaadelda. Suurendust on võimalik sel teleskoobil ajada ~220x kanti. Kaasa tulevad okulaarid annavad 50 ja 100x, paraku 2x Barlow läätsega annaksid 100x ja 200x - ehk 20mm okulaar dubleerib sel juhul 10mm okulaari ilma Barlow läätseta. Võibolla oleks mõttekas hiljem juurde muretseda üks 5-7mm fookuskaugusega okulaar, näiteks www.teleskoop.com müüb 6.3 mm (annab 159x suurenduse) fookusega TALi okulaari 500 krooniga ja Meade 5000 seeria okulaari 5.5mm (annab 182x suurenduse) fookuskaugusega 1800 krooniga.

Otsija on ilmselt punatäppotsija, seda on lihtne kasutada heledamate tähtede-planeetide ja Kuu otsimiseks. Võimalik, et hiljem saaks sinna ka päris otsimispikksilma juurde osta.

Monteeringud on mõlemal, nii 114mm kui 130mm avaga teleskoobil hädapärased, kuid silmaga vaatamiseks võiksid needki täiesti piisavad olla. Pildistamiseks võiks neid saada kasutada juhul, kui fotoaparaat on kuidagi kinnitatud teleskoobi või vastukaalu külge. Loomulikult on ka võimalus pildistada nt. Kuud või planeete nii, et oma statiivil seisev fotoaparaat vaatab läbi teleskoobi okulaari.

Kogu komplekt kaalub ka suhteliselt vähe. Hindki ei ole teab mis hull..

[Uustulnukas]

Nõnna, see 114EQ on mul mõnda aega mudida olnud ja sõbrale ei soovita osta. Mu ootused olid muidugi kah liiga suured ning konstueering on ikkagi vastavalt hinnale (ca 3000eeku). Nagu siin foorumis ennegi on kirjutatud, kogesin nüüd omal nahal - KUI TAHAD KVALITEETI, KÖHI PAPPI. Korraliku fotot sellega vast vaevalt õnnestub teha - peab enne kõik poldid üle käima - võbelemine on ikka meeletu. Punatäppotsijaga leiab heal juhul ainult Kuu ülesse. Mina kasutasin otsimiseks fotokat, mille kinnitus on teleskoobi küljes olemas. Otsija külge kinnitamine on tiba raskendatud disain elementide tõttu, kuid midagi ma kunagi ikka välja mõtlen .

20 mm suurendus kaotab oma võlu laia vaatenurga sisse.
Esimest korda Saturni oma silmaga näha on muidugi elamus ja kuud võib kah uurida, kuni pimedaks jääd, kuid Marss jäi ikka täpiks. Saturni 10. korda vaadata

ja näha seal Ø kuju - kas sellest saab siiber.
Aga muidugi on seal veel neid tähti mida vaadata...

Elame näeme...

[Tõnis]

Järgmisel teisipäeval, 6. mail, on Tähetornis jälle astronoomiaring. Kui on mahti sinna tulla ja teleskoop kaasa võtta, ehk saab üheskoos mõned lahendused välja mõtelda.

Kui probleem on võdisevas kolmjalas, siis selle (osaliseks) raviks on suhteliselt lihtne meetod - kolmjala külge riputada poolik või terve telliskivi. Kinnitus sõltub muidugi kolmjala konstruktsioonist, kuid lihtsaim võiks seda olla riputada jalgade vahel oleva "pingutaja" külge. Kui kolmjala jalgade vahel on alus, kuhu saab okulaare panna, siis võib tellise nende asemele panna.

Proovida võib ka kolmjala iga jala alla paar kihti kummi panna (auto sisekumm nt?).

Kui teleskoobi toru kipub värisema, siis natukene aitab toru tasakaalust välja viimine - toru nihutada rõngastes veidikene peapeegli suunas. Ka vastukaalu võib sättida nii, et raskem on kas teleskoobi pool või siis just vastukaalu pool. Tasakaalu ei maksa liialt paigast ajada.

Suurendusega on veidi keerulisem - arvatavasti on tegu suhteliselt valgusjõulise teleskoobiga ning fookus on võrdlemisi lühikene. Meetrise fookuskauguse korral on sul maksimaalsele väga lähedale jääva 200x suurenduse saamiseks vaja kasutada 5mm fookusega okulaari. 50cm teleskoobi fookuskauguse korral aga juba 2.5mm fookusega okulaari. Vähe usutav, et selline komplektis kaasas oli. Barlow lääts loomulikult aitab, kas see on olemas?

Kindlasti tuleks teleskoobil lasta veidi aega jahtuda (ca pool tundi), enne kui rünnata raskesti nähtavamaid asju... Väga hea oleks veenduda, et teleskoop on kollimeeritud, Newtoni reflektorid on selle poolest kuulsad, et nad lähevad suhteliselt lihtsalt kollimatsioonist välja.

Marss on alati nii pisikene, et ka parimatel aastatel (Eestis viimati 2006 ja 2007) on planeedi ketas üsna väike. 400x suurenduse kasutamiseks on head ilma suhteliselt harva ja teleskoobi apertuur peaks olema kah umbes 20cm. Siiski näeb ca 100-200x suurendusega Marsi kettal nii mõndagi, kannatlikkus ning pikemat aega vaatlemine (ca tund järjest?) treenivad silma peenemaid detaile nägema. Praegu on Marsi vaatlemiseks ebasobiv aeg, sest punane planeet asub peaaegu teisel pool Päikest...

Äärmiselt efektiivne meetod pisikeste detailide märkamiseks on nähtava ülesjoonistamine hariliku- või värvipliiatsitega - tugevamale paberile joonistad ringjoone, mis märgib planeedi täit ketast. Esimese asjana proovid võimalikult täpselt joonistada üles faasi, Marss on praegu üsna lapik. Siis hakkad vaatama suuremaid heledamaid ja tumedamaid laike ning proovid need võimalikult täpselt paberile üle kanda, liigu järjest väiksemate selgest nähtavate detailide poole. Sellise joonistamise käigus hakkab silm märkama ka palju pisemaid detaile.

Saturn on veidi "igav" planeet, seal ei ole kiiresti nähtavaid muutusi, va. kuude liikumine ümber planeedi. Küll on sellise teleskoobiga lihtsalt leitav Cassini pilu rõnga sees ja võibolla suurema suurendusega ka heledamad-tumedamad vähekontrastsed vöödid planeedi kettal.

Jupiter (mis on sel aastal kahjuks eriti madalal) on märksa paremini vaadeldav, tema kuud tiirlevad suhteliselt kiiresti ning käivad vahel ka planeedi eest läbi. Jupiteri pilvevöödid on väga keerulise struktuuriga, suuremaid detaile näeb ka üsna pisikese teleskoobiga.

Kuu - proovi vaadelda ja pildistada läbi kõik faasid, võta kõrvale mõni atlas (neid on arvutikujul ka tasuta olemas). Katsu mõnda suuremat või hästi nähtavat kraatrit-mäestikku-... koos ümbrusega üles joonistada.

Kõigi vaadeldavate asjade kohta oleks hea lugeda, et millega üldse tegu. Internetis on väga palju head lugemist, eriti inglisekeelset. Alustada võiks kasvõi ajakirjade "Sky&Telescope" ja "Astronomy" veebilehtedelt. Sealt leiab ka õpetusi teleskoobi kasutamiseks. Ka Wikipediast (samuti inglisekeelsest) saab ühe või teise asja kohta päris palju uut teada. Astronoomia on lihtsalt selline hobi, mille kütkestavus kasvab teadmiste ja praktika kasvuga

[Uustulnukas]

Tervist taas tähelased!

Taas on siin Haapsalus mitu päikest mööda läinud minu viimasest kirjes. Vahepeal pole suurt mahti olnud, vaid nii palju, et pigutasin oma kolmjala ja teisigi kruvisi ning asi on paranenud, kuigi selle monteeringu üks telgedest ikkagi loksub. Või on viga hoopiski hammasrataste vahelies lõtkus!? Üheks miinuseks on mul kindlasti ka asukoht - keset linna 5. korruse rõdu, kuid suve poole üritan ka korralikult, ikka kott pimedas mõned vaatlused teostada.

Barlow lääts, kuu filter ja 6,3 okulaar on eelarvese lisatud.

Tõnise jutus on palju inspiratsioon, mida ma üritan järgida.

PS Üks rumal küssa - kui ma näiteks 2x Barlow läätse asemel kasutaksin 4x ja lööksin oma max suurenduse "lõhki" st üle ~220x, mida ma siis näen või ei näe?

Selget sirvimist Teile!

[l6hmus]

Tere!

See 220x piir ei ole midagi äkilist. Kujutise heledus ja kvaliteet
hakkab ilmselt juba enne 220x vähenema. Kindlasti oleneb palju ka
elementide optilisest kvaliteedist. 4x Barlow-ga on sul lihtsalt
võimalik seda udust pilti veelgi suurendatult, väiksema vaateväljaga ja
tuhmimalt vaadata . Uusi detaile kindlasti ei lisandu.

Ise olen seda kogenud oma 6cm refraktoriga. Poest ostes olid, kaasas
20mm ja 4mm okulaarid ning 2x Barlow. Teleskoobi fookuskaugus on 600mm
ja apertuur 60mm. Seega maksimaalne soovitatav suurendus 120x. 4mm
okulaar annab aga suurenduseks 600/4=150x. Seega ilma Barlow-ta juba
üle limiidi. Kujutis on kah muidugi sellele vastav: väga tuhm ja udune.
Sisuliselt on kasutatavad suurendused selle komplekti juures 600/20=30x
ja 2x Barlow-ga 60x .

[woot]

Sai ma ka oma teleskoobimõnda aega tagasi juba kätte, kaks korda ole kuud vaadand ja pilti tegin ka. Aga väiksema heledusega asju kätte ei saa, sest otsjat ei oska kasutada. Lugesin õpetuse läbi, seal ütles, et vaata kahe silmaga, aga seal ju oleneb, kust kohast ma vaatan. Ühte silma sinna vastu panna on ka raske. Lisaks pimedas seda täppi seal otsjas ei näe ja punane tuluke rikkub üldse kõik ära, siis ma midagi peale selle ei näegi.

Oleks ilma, saaks vähemalt midagi improviseeridagi... Kuu on igatahes vägev.

[Tõnis]

Oot, su teleskoobil on punatäppotsija? Selle kasutamine on väikese nipuga - vaadata tuleb okulaari lähistelt (kui tegu refraktoriga), üldiselt piki teleskoobi toru otsijast kaugemale jääva otsa poolt.
Minu pisiteleskoobi punatäppotsija valgus on nii nõrk, et seda on näha ainult öösel. Täpp tehaksegi punase valgusega, muide.

[Anonymous]

Oskab keegi sellisele küsimusele vastata- mis vahe on (vaatluse seisukohalt) paraboloidsel ja sfäärilisel teleskoobi peeglil, ja on need näitajad olulised teleskoobi valikul?

[Anonymous]

Aitäh...