Bresser Galaxia

[amarelle]

Tellisin omale Bresser Galaxia,kaasas olid okulaarid 4,9,25 ja 3 korda Barlow lääts.Siit tahangi teada ,et kas need läätsed on parimad võimalikud läätsed selle teleskoobi jaoks või saab kasutada ka muid läätsi paremaks vaatluseks? Näiteks ostaksin endale 2 korda barlow ja mingid muud läätsed? Või siis mingi muu varjant?

[mart]

Mis okulaaridega on tegu? Kelle toode? 4mm,9mm,25mm ja 3x Barlow on alustuseks küll ja veel ning nendega igav ei hakka.
4 mm vajab kindlasti väga selget ja vaikset ilma, et sealt üldse midagi näha. 9mm peaks Kuu uurimiseks ideaalne olema ja 25mm on väga hea mõõt nii Kuu kui kõige muu jaoks.

[amarelle]

Tänan sind Mart!:D

Mis okulaaridega on tegu? Kelle toode? 4mm,9mm,25mm ja 3x Barlow on alustuseks küll ja veel ning nendega igav ei hakka.
4 mm vajab kindlasti väga selget ja vaikset ilma, et sealt üldse midagi näha. 9mm peaks Kuu uurimiseks ideaalne olema ja 25mm on väga hea mõõt nii Kuu kui kõige muu jaoks.

[amarelle]

Ei hakka uut teemat tegema seega küsin siin kohe edasi. Mida on vaja,et minu teleskoobiga saaks teha fotosid??? Millist fotokat jne...

[mart]

Ei hakka uut teemat tegema seega küsin siin kohe edasi. Mida on vaja,et minu teleskoobiga saaks teha fotosid??? Millist fotokat jne...

Kas leidsid hunniku kulda?
Mida sa pildistada soovi? Planeete? Kuud? Süvataeva objekte (STO ehk eng. DSO)?

[felix]

Hetkel on soodsaim võimalus Starlight Express Lodestar kas mustvalge või värviline http://www.starlight-xpress.co.uk/Lodestar-C.htm ca hinnaga 460 euri, samas odavaim Canon EOS 1100 hinnaklassis 549 euri võib jääda raskeks, kuid seda peaks ka veel modifitseerima, ka ADC 14 bitti pole sellel kaameral võrreldav Lodestari ADC 16 bitiga . Leidub ka allpoole hindasid nagu m/v DMK21AU04 hinnaklassis 390 euri , on veel hinnakalassis 100 euri: Celestron , Pentaflex PEMD35, Celestron Neximage aga need kaamerad ammenduvad kiiresti. Lodestari saad hiljem kasutada ka GOTO monteeringu gideerimiseks.

[Taavi]

Ei hakka uut teemat tegema seega küsin siin kohe edasi. Mida on vaja,et minu teleskoobiga saaks teha fotosid??? Millist fotokat jne...

Isiklik kogemus puudub, aga ehk võiks alustamiseks sobida selline kaamera:
http://www.meadeshop.de/item.php5?id=4959000

Seda saab teleskoop.eu vahendusel tellida ja võib-olla on Martinil mõni kohe käepärastki.

[meelist]

1) Tracking. Sellest tuleb alustada.
2) pildi masin: valik on lai alates odavast veebikast lõpetades ülikalliste spets kaameratega.
a) Veebikas - odavaim, sobib ainult väga planeetide ja kuu pildistamiseks. Ümber ehitus on lihtne (keera objektiiv eest ära , kinnita kas või teibiga 1,25mm toru jupp asemele). Kasutamine: - väga raske kontrollida säritust üle/ala säri on tavaline. Dünaamiline ulatus madal - samal pildil nii üle kui ala säri. Kuid on võimeline tegema seebikast ja DSLR-ist paremaid fotosid Kuust.
b) Seebikas - Kuna objektiivi ei saa eemaldada (kui just ei ole tehnika friik kellel on palju aega), siis pildistamine on afokallne. Võimalik juba pilbistada süva teava objekte. Kvaliteet ei ole just väga kõrge, kuid muude vahendite puudumisel tasub proovimist.
c) DSLR - Vajalik õige keermega bajonet rõngas, millega saab fotoka okulari hoidja külge keerata. Saab juba päris kobedaid pilte.
d) spets aparaat - ei oma kogemust.

Iga eelnimetatud teema kohta võib kirjutada juba päris pika jutu.

[Tõnis]

1) Tracking. Sellest tuleb alustada.

Pikkade säriaegadega pildistamisel on teleskoobi sujuv tähtede jälgimine A ja O. Natukene õnnestub suli teha, kasutades giidpikksilma ning giidkaamerat. Kuid siis peab ka teleskoopi monteering olema selline, mis võimaldab gideerimist. Loomulikult ei piisa ainult väga heast monteeringust, see peab olema ka korrektselt poolusele joondatud.

a) Veebikas - odavaim, sobib ainult väga planeetide ja kuu pildistamiseks. Ümber ehitus on lihtne (keera objektiiv eest ära , kinnita kas või teibiga 1,25mm toru jupp asemele). Kasutamine: - väga raske kontrollida säritust üle/ala säri on tavaline. Dünaamiline ulatus madal - samal pildil nii üle kui ala säri. Kuid on võimeline tegema seebikast ja DSLR-ist paremaid fotosid Kuust.

Veebikaameraga on planeete ja Kuud täitsa võimalik jäädvustada. Eks ta tahab harjutamist ja katsetamist. 2005. a. Marsi vastasseisu ajal oli valdav osa amatööride poolt tehtud Marsi piltidest veebikaamerate (nt. Philips ToUcam) abil saadud. Ja seejuures olid tulemused väga head. Korralikumatele veebikaameratele on saadaval ka arvestatav hulk lisavarustust (alates lihtsatest liidesest, millega pannakse veebikaamera okulaari asemele).
Tänapäeval on saadaval üsna laias valikus erinevaid "modifitseeritud veebikaameraid", mille hulka kuuluvad ka mitmed siin kirjasabas pakutuist. Nende olulisemad plussid tavalise veebikaamera on kõrgem kaadrisagedus ning sageli suurem heledusnivoode (ehk A/D-muundi bittide). Alates 10-bitisest värvi/heleduslahutusest, mis annab 1024 erinevat heleduse nivood, on kaamera eeldused astrofotograafiaks juba päris head.

b) Seebikas - Kuna objektiivi ei saa eemaldada (kui just ei ole tehnika friik kellel on palju aega), siis pildistamine on afokallne. Võimalik juba pilbistada süva teava objekte. Kvaliteet ei ole just väga kõrge, kuid muude vahendite puudumisel tasub proovimist.

Seebikarpide valik on väga lai, kuid nagu üteldud, ei saa neil reeglina objektiivi eemaldada. Siiski saab ka lihtsamate seebikarpidega üht-teist jäädvustada, eriti läbi teleskoobi okulaari Kuud ja planeete pildistades. Võimalusi avardab RAW-formaadi tugi, mis lubab järeltöötlusel kaamera mürasid korrektselt eemaldada ning on minu arvates eelduseks esmaklassilise lõpptulemuse saamisel. Seebikarbid, mis lubavad teha mõnest sekundist pikemaid säriaegu, on võimelised ka niisama tähistaevast jäädvustama.

d) spets aparaat - ei oma kogemust.

Spetsaparaatide alla kuuluvad tegelikult nii vingemad planeedikaamerad kui ka "päris" CCD-kaamerad. Ei ole vast üllatav, et täiemahulise astrofotograafiavõimekuse saab just selliste seadmetega.

SAMAS on ka suurusjärkudes odavamate eelpoolkirjeldatud seadmetega võimalik väga edukalt taevast pildistama õppida ning häid tulemusi saada. Mõnel juhul ka esmaklassilisi.

Minu soovitus: proovi esmalt nende vahenditega, mis sul juba olemas on. Siis saad sa aimu sellest, kust king tegelikult pigistab

[amarelle]

Tõnis sinu soovitus on hea Kuid asi ongi selles,et mul ei ole olemas mitte kui midagi.Sellepärast ma nõu asjade ostmiseks vajangi. Et siis mis oleks minu teleskoobi jaoks kõige sobivab ja ka mitte liiga kallis

[Tõnis]

Hmm.. kui sul ei ole mingit pildistamise vahendit (st. et puudub ka fotograafiakogemus), siis mina soovitaksin RAW-formaadi toega "seebikat". Sellised kaamerad ei ole küll odavaima otsa omad, kuid peegelkaamerast siiski märgatavalt odavamad. Kui leiad, et astrofotograafia ei ole sinu jaoks, siis saad seda kaamerat millekski muuks kasutada.

Aga võid ju ka kohe mõne kergema kerega digipeegelkaamera muretseda. Astrofotograafias on Canoni omad kõige enam kasutust leidvad, nt. Nikoni RAW formaat on juba kaamera poolt eeltöödeldud ning see mõjutab nt. tähtede pildistamist. Planeetide ja Kuu puhul ehk ei olegi suuremat vahet.

Kui sa tahad pilti teha läbi teleskoobi, siis on sul vaja kaamerale lisaks ka kinnitusvahendeid. Need on erinevat tüüpi kaameratele sageli erinevad. Peegelkaamera puhul võib olla näiteks kaamera T-adapter (kaamera bajonett->T-keere) ning T-adapter ise (torujupp, mille ühes otsas on väliskeere, teine ots läheb kas 1.25" või 2" fokuseerijasse).

Afokaalseks pildistamiseks - objektiiviga fotokaga läbi teleskoobi okulaari - oleks vaja mingit vahendit, mis fikseerib kaamera okulaari suhtes - võib kasutada ka statiivi, ent see on ikkagi hädalahendus. Paremad afokaalse pildistamise seadmed on ka mitmes teljes peenhäälestatavad.