nikon D60 -ga pildistamine

[pentsop]

Tervist,
kavas osta nikon d60 kaamera ja sooviks teada, et kas sellega on võimalik läbi teleskoobi bresser messier N-130 pilti teha ja mida selleks vaja on.
Aitäh.

[meelist]

Vaata viewtopic.php?f=2&t=189 . Aga sinul on vaja Nikoni bajonetti. PS! Nikoni raw fail NEF on siiski juba eeltöödeldud, nimelt kasutab Nikon pildi müra vähendamiseks metoodikat, mis kustutab ka nii mõnedki tähed. Seda välja lülitada ei saa. Pika särga piltide tegemisel saab seda siiski üle kavaldada.

[Tõnis]

Kui taeva pildistamine tõsisemalt plaanis, siis soovitaksin osta mõne Canoni digipeegli. Täiesti korralikku tööd teevad ka kõige odavamad. Eelistada tasuks sellist, millel on 14-bitine analoog-digitaalmuundi (tekkis esmalt vist EOS 40D sisse, varsti pärast seda ka odavamatesse). Lisaks on Canoni RAW-fail tõesti RAW. Võrdlust vt. näiteks http://astrosurf.com/buil/nikon_test/test.htm. Päeval pildistamise korral ei ole neil märkimisväärset vahet.

Suur pluss odava otsa Canoni peegelkaamerate korral on see, et nende distantspäästiku pistik on kõige tavalisem 2.5mm stereopistik! Internetis on küll ja rohkem õpetusi, kuidas selliseid aparaate väga lihtsalt nt. arvuti abil pilti tegema sundida.

[pentsop]

Aga kas nikon d60-ga saab üldse normaalseid pilte tähistaevast teha ja kas tähtedest pilte JPEG failina ei saa teha?

[meelist]

Jah kindlasti, lihtsalt Canoniga on see ilmselt lihtsam. Ise oman D50 mis kahjuks hetkel on rikkis . Siin üks algaja näide.

[Tõnis]

Päris kena pilt M42-st. Eriti meeldib see, et värvid ei ole üle keeratud.

Ma usun, et Nikoni peegelkaameratega saab astrofotograafiat teha, kuid probleemid tekivad pigem selles kohas, kus tähekujutise läbimõõt on paari piksli suurusjärgus. Ehk siis pildistades suhteliselt lühikese fookusega _väga_ heade objektiividega. Selline täht sarnaneb arvestatavalt digifotoka sensori müraga. Ilmselt mängib nõrgemate tähtede puhul rolli ka see, et kui heleda tähe kujutis on igal juhul jälgitav kaugemale kui üks piksel kujutise keskkohast ning seetõttu müraeemaldus neid ei puutu, siis nõrkadel tähtedel ongi näha ainult tähekujutise heledaimat osa, mis on kitsas ja "mürasarnane"...

Professionaalsetel astronoomidel on selline müra vaatluste igapäevane kaaslane, seetõttu on õpitud sellest lahti saama. Seejuures ei ole enamike mürade eemaldamisega mitte mingeid probleeme. Nikoni poolt signaalitöötlusega lahendatud "kuumade pikslite" eemaldamist tehakse kõige lihtsamal (ja tavalisemal) juhul lihtsalt nii, et taevapildist lahutatakse pimekaader. Pimekaader on pilt, mida säritatakse sama kaua kui taevapilti, kuid pildi tegemisel ei satu kaamerasse valgust - kas on katik kinni või fotoaparaadi objektiivil (ja pildiotsija okulaaril ka!!!) kate ees.

JPEG failina saad pilte teha küll, kuid siis jäävad su pildid rohkem või vähem ühe kaadri tasemele. Digifotoka suur eelis on see, et sa saad teha mitu või isegi palju pilte ning need omavahel täpselt joondada ja kokku liita. Ühe tunnise säriajaga kaadri asemel on lihtsam ja otstarbekam teha kuus kümneminutilist. Selleks on olemas päris suur valik tarkvara, nii tasuta kui tasulist. Mina kasutan Irist (vt. http://www.astrosurf.com/buil lehe ülaosa), töötluseks on see ideaalne, kokkusummeeritud ja müradest vabastatud pildi ilusaks tegemine on lihtsam teiste programmidega (nt. Photoshop).

[meelist]

Selguse mõttes: JPG on eeltöödeldud aparaadi sees. Selleks on palju erinevaid mooduseid, kuid see mis on hea näiteks portree jaoks ei pruugi olla hea tähtede pildistamisel. RAW võimaldab sinul endal otsustada kuidas pilti töödelda, milline on parim meetod. (Ja see on juba üks pikk ja huvitav lugu ).
Nikoni (ja ilmselt ka teiste) pime kaadri lahutamine on võimalik keelata, kuid Tõnise poolt kirjeldatud "hot pixlite" eemaldamist ei saa kuidagi väljalülitada. Kuid .. , on üks nipp. Nimelt eemaldatakse "hot pixlid" peale pimekaadri lahutamist, kui nüüd pimekaadri säri ajal kaamera väljalülitada, siis salvestab kaamera töötlemata pildi.
D50 juures on palju häirivam see, et sensori üks serv soojeneb säri ajal liiga palju ja sellest tekib pildile hele laik. Ilmselt on sensori väljundvõimendi säri ajal pingestatud.
Samas on ehitatud sama sensori peal päris mitu spetsiaalset asjaarmastajate astrokaamerat, kus säärane puudus on kõrvaldatud.