ccd kaamera

Postitas **raigs** » 08 Oktoober 2011, 20:09

Tere.Proovisin ccd kaameraga pilti teha,kuid pilt nii tume,et vaevu kuu ekraanilt üles leidsin,sai küll kuidagi heledamaks teha.

: kuu3 (2) - Copy (640x479) - Copy.jpg (136.09 KB) Vaadatud 91879 korda

.See pole ju kellegi pilt,olen kompaktkaameraga ka tunduvalt paremaid saanud.Mis valesti teen?Kaamera ise selline http://www.astroshop.eu/ccd-cameras/the ... ra/p,11778.

Postitas **mart** » 10 Oktoober 2011, 12:20

raigs kirjutas:Tere.Proovisin ccd kaameraga pilti teha,kuid pilt nii tume,et vaevu kuu ekraanilt üles leidsin,sai küll kuidagi heledamaks teha.

Kahjuks endal sellist kaamerat ei ole aga tumeda pildi anna tavaliselt ju valesti valitud säri.
Kui pilt on udune, siis on probleem pigem teravustamises. Kui pilti polegi võimalik teravaks saada, siis on probleem teleskoobi fokusseerija sisse-välja liikumise piiratuses (limited back focus). Ei usu, et see antud kaamera puhu probleemiks on.
(DBK 41AU02.AS ships without an IR cut filter) - Kas sa kasutasid ka filtreid?

Postitas **felix** » 10 Oktoober 2011, 20:54

Läätsed ei fokusseeri kõiki lainepikkusi samasse punkti, see sõltub läätsesüsteemi disainist, tavaliselt on see optimeeritud nähtava valguse spektrialasse, ccd maatriksi värvusfiltrid on reeglina läbipaistvad infrapunakiirgusele ja ka see omakorda rikub pildi. Tõenäoliselt just IR fitri puudumine on põhjustanud sellise tulemuse, samuti tuleks vaadata kuidas kaamera värvipildi tekitas või interpoleeriti see tarkvaras.

Postitas **raigs** » 10 Oktoober 2011, 21:13

Ei,filtreid ei kasutanud.Säri oli muidugi väike,teleskoop 70 bresser,ei liigu see ka.Kuid lives oli pilt samasugune.Eile vähe parema sain.Eks suur osa enda asjatundmatus.Proovin millalgi,kui ilma on,suurema teleskoobiga,vast seda ir filtrit vaja jah.Mingi odavam komplekt on,kuid nendest ei sobi vist midagi.http://www.astroshop.eu/omegon-color-fi ... g-/p,11333

Postitas **Tõnis** » 10 Oktoober 2011, 22:55

Läätsteleskoobi puhul võid proovida ka Luminance filtrit. See lõikab reeglina ära nii ultraviolett- kui infrapunakiirguse. Lihtsamad akromaatobjektiivid on optimeeritud punase ja sinise valguse jaoks, eriti just ultraviolettvalgus on kromaatilise aberratsiooni tõttu väga hullusti fookusest väljas. Aga samamoodi ka infrapunavalgus (sest seda ei ole Maa atmosfäär enne umbes 1 mikromeetrit ära lõikamas). Nagu juba üteldi, on värviliste CCD-de pikslite ees olevate filtrite läbilaskekõverad reeglina päris kenasti IR-valgust läbilaskvad. Võib isegi ütelda, et sageli on sinisele värvile vastav piksel IR-s tundlikum kui sinises lainealas...

Peegelteleskoobiga pääsed kromaatilisest aberratsioonist täielikult (kui kaamera on otse peafookuses), kuid infrapunase valguse probleemi pead ikkagi filtriga lahendama.

Ma pakuksin midagi sarnast http://www.astroshop.eu/baader-planetarium-uv-ir-band-elimination-filter-1-af---with-version-new--420-680nm---flat-optically-polished-/p,10934#tab_bar_0_select. Enamasti müüvad filtrite tootjad LRGB komplekti, sind huvitab see L-filter. Soovitatavalt vaata sellist, millel on vääristus e. peegeldumisvastane kate peal. Baader on üpris hea valik, Astrodoni I või E seeria L-filtrid peaksid ka head olema.

Postitas **mart** » 11 Oktoober 2011, 12:42

raigs kirjutas:Ei,filtreid ei kasutanud.Säri oli muidugi väike,teleskoop 70 bresser,ei liigu see ka.Kuid lives oli pilt samasugune.Eile vähe parema sain.Eks suur osa enda asjatundmatus.Proovin millalgi,kui ilma on,suurema teleskoobiga,vast seda ir filtrit vaja jah.Mingi odavam komplekt on,kuid nendest ei sobi vist midagi.http://www.astroshop.eu/omegon-color-fi ... g-/p,11333

70mm f10 aitab leevendada kromaatilisest aberratsiooni kuid mite täielikult. Hele Kuu toob selle aga päris tugevalt esile.
CCD'ga pead sa tõenäolislet tegema terve portsu "pilte", peale seda, kui sa oled objekti teravaks saanud. (tegelikult on alati 2 värvi natuke paigast ära). Äkki oleks fokuseerimisel kaval kasutada mõnda tähte, mis ei ole liiga hele?
Kui sa oled kindel, et objekt on fookuses, suuna teleskoop Kuu suunas ja vaata, mida näitab su CCD kaamera kontrollimiseks mõeldud tarkvara. Mängi säri jms (vaata: http://www.theimagingsource.com/downloa ... .en_US.pdf) nii, et sa saad RGB histogrammil "künkad" vasakust servast umbes 15-20% kaugusele ja ükski RGB kanal ei ole üle parema histogrammi serva. See tagab sulle parima SNR (Signal-to-Noise Ratio).

Tõenäoliselt tähendab see seda, et su säri aeg peab olema äärmiselt lühike (Kuu on tundliku CCD jaoks väga hele isegi läbi f/10 teleskoobi). Nagu ma aru saan, siis pole sul mootoriga monteeringut. Järelikult on pikk säri nii või naa mängust väljas. (kas sa pole alustanud varustuse hankimist valest otsast?)

Objekt fookuses, säri paigas ja nüüd pole muud, kui lase kaameral võta umbes 50 kaadrit (või rohkem). Need kaadrid on tõenäoliselt tumedad ja "koledad". See kaamera ei tegele värvide korrigeerimisega (aga see on seadistatav) nii, et need oleks silmale ilus vaadata vaid pritsib välja "toorest" datat.
Proovi erinevat tarkvara ladumiseks. Ma kasutan ise IRIS't sest see töötab Wine abil väga hästi.
(vaata lisaks http://www.astropix.com/HTML/I_ASTROP/SOFTWARE.HTM ja sadu teisi lehti, kus on sarnast infi)
Deepsky Stacker on väga popp. Proovi alguse sellega.

Postitas **raigs** » 11 Oktoober 2011, 15:19

Tänan vastuste eest.Kannimist nüüd tükk aega,enne,kui selgeks saan,kehv inglise keel ka.Tellin ka selle filtri ära.Kas oleks veel mingeid filtreid,mis võiks olemas olla?Soetan ka suurema okulaari,siit järgmine küsimus.Neil suured hinnavahed,näiteks see http://www.astroshop.eu/televue-ploessl ... 5-/p,15865 ja see http://www.astroshop.eu/teleskop-servic ... --/p,12451. On ka kvaliteedi vahe sama suur?Tegelikult olen mõelnud ka 2he tollise komplekti soetamise peale.

Postitas **Tõnis** » 11 Oktoober 2011, 18:33

raigs kirjutas:Tellin ka selle filtri ära. Kas oleks veel mingeid filtreid, mis võiks olemas olla? Soetan ka suurema okulaari, siit järgmine küsimus. Neil suured hinnavahed,näiteks see http://www.astroshop.eu/televue-ploessl ... 5-/p,15865 ja see http://www.astroshop.eu/teleskop-servic ... --/p,12451. On ka kvaliteedi vahe sama suur? Tegelikult olen mõelnud ka 2he tollise komplekti soetamise peale.

Ole enne 101% kindel, et see ostetav filter käib su kaamerale külge (st. kas sellel on filtrikeere ees?)

Aga okulaaride kohta - mida sa pead silmas suurema okulaari all? Pikema fookuskaugusega - st. sellise, mis annab väiksema suurenduse ja suurema vaatevälja? Lühem fookuskaugus annab siis suurema suurenduse ja reeglina kitsama vaatevälja.

Iseenesest on üllatav, et mujal maailmas toimib päris hästi idee: saad selle, mille eest maksad. 40€ okulaar kõlbab reeglina täiesti kasutada (eriti just pikema fookuskaugusega teleskoopidega), kuid 140€ okulaari koostekvaliteet ja ERITI optiline kvaliteet on hoopis teisest puust.
Okulaaride hinnale annab kõvasti lisa nende näiv vaateväli - 80+ kraadise näiva vaateväljaga okulaari ei saa uuena ka 140€ eest. Laia vaateväljaga okulaaride puhul on hinnaga heas korrelatsioonis ka tegelikult terava kujutise ala. Olen ise kasutanud okulaari, mis andis küll võrdlemisi laia vaatevälja, kuid välja välimises kolmandikus ei olnud tähed enam teravad... Päris servas aga paistsid kenade kaarekestena.

Iseenesest on TeleVue okulaaride kõrgklass, võrdlusena toodud Teleskop-Service omad enam-vähem sinna säästuvariandi poole (mis ei tähenda tingimata, et nad väga kehvad oleksid). Samas poes pakutavad Baaderi Hyperion seeria omad aga pigem "keskklassi" ülemine pool.

Hea ülevaate (kahjuks küll inglisekeelse) saad www.cloudynights.com foorumitest ja ülevaadetest.

Postitas **raigs** » 11 Oktoober 2011, 19:36

Kaameral on küll keere,kuid filtril pildi järgi ei näinud,vast ikka on.Aga suurem vaateväli okulaari puhul,et 32,40 vast.Praegu olemas Orion Sirius plössl 25 ja 10 ning bresseriga kaasas olnud 20,12 ja 4.Minu meelest need päris head,kuid puudub ju võrdlus ka.4 mm,sellega pole vaadanudki suurt,pole just mugav nii väiksest august sisse vaadata.Seevastu 20 ja 25 väga mõnusad.Suurem teleskoop 12 tolli peegel,et sellel võiks vaateväli suurem olla küll.

Postitas **raigs** » 12 Oktoober 2011, 01:47

Proovisin Jupiteri pildistada,polegi vast kõige hullem.Siinolev pilt on üksikkaader.Säri proovisin 1st 20ne sekundini,vahet polnud mingit,vähemalt ei eristanud küll.Pikem säri ei venitanud objekti pikaks ka,sättis selle sinna kus säri lõppes,kui lõppes kaadrist väljas,polnud pildil ka midagi.Proovisin ka kokku liita 112 pilti,see ka oluliselt paremaks ei teinud,polnud isegi kindel,et DeepSkyStacker nad kokku liitis,kuid 7mb hiljem oli,järelikult liitis.

Postitas **Tõnis** » 12 Oktoober 2011, 08:15

Filtrid on sageli mõteldud okulaari külge keeramiseks, loodetavasti on sellel kaameral ka samasugune keere. Ma usun, et sinu praegustel okulaaridel on teleskoobi poole jääva torukese serva sees vastav keere olemas.

Pildistamise juures on nii, et kaks asja on kriitilise tähtsusega: teleskoobi kollimatsioon (noh, läätsteleskoobil see väga ei tohiks paigast minna) ning fokuseerimise täpsus. Nii kollimatsioonist kui täpsest fookusest väljas teleskoop annavad uduse või "pehme" pildi.

Fokuseerimisega on asi õnneks suhteliselt lihtne. Kasuta nt. Bahtinovi maski (vt. http://astrojargon.net/MaskGen.aspx), selle kasutamise kohta vaata jällegi nii Cloudy Nightsi kui Youtube videosid. Lihtsalt guugelda Bahtinov mask. Fokuseerimiseks kasuta kindlasti tähti. Kuu või planeetide peal ei ole imho võimalik täpset fookust kätte saada.

Kollimatsiooniga on veidi keerulisem. Läätsteleskoobi puhul, nagu ütlesin, ei ole väga põhjust muretseda. Kui ta oli tehasest tulles korralikult kollimeeritud, siis on loodetavasti senimaani. Kui on kollimatsioonist väljas, siis väga suure tõenäosusega käib selle kollimeerimine enamikele inimestest üle jõu. Peegelteleskoobi või peegel-läätsteleskoobi puhul on asi õnneks üsna lihtne, Internet on juhendeid täis. Otsi nt: http://www.google.ee/search?q=how+to+collimate+telescope.
Olen lugenud arvamusi, et "80% kõigist peegelteleskoopidest on kollimatsioonist väljas", see ei pruugi sugugi vale olla, kuna transpordi käigus saavad peeglid oma hoidjates paratamatult raputada. Juba korralikult kollimeeritud teleskoobi korral on peale karmimat transporti vaja võib-olla vaid kerge häälestus, uue teleskoobi ostul võib optiline süsteem olla optimaalsest kollimatsioonist _VÄGA_ kaugel. Kiireks kontrolliks/diagnoosiks on üsna ilus ja hästi lihtne kirjeldus toodud aadressil (esimesed kaks lõiku): http://www.stargazing.org.uk/collimate.html. Tegelikuks kollimeerimiseks leiad paremaid juhendeid.

Postitas **raigs** » 13 Oktoober 2011, 08:18

See on fookusest väljas jupiter.Selle järgi tundub küll,et teleskoop pole päris paigas.

Postitas **mart** » 13 Oktoober 2011, 18:06

Kuhu pool Jupiteri kadus?

Postitas **raigs** » 20 November 2011, 23:39

Keegi ei tea,kas selle kaamera pilti väiksemaks ka kuidagi saab.Nõme kohe,kuust ja päikesest väikse osa ainlt pildile saab.

Postitas **Tõnis** » 21 November 2011, 09:10

Telekompressoriga saab - kokkuvõttena siis lühema fookuskaugusega teleskoobiga.

Postitas **mart** » 21 November 2011, 10:33

Nagu eelmises postis kirjas, tuleb sul leida oma teleskoobile sobiv nn "focal reducer" ehk siis telekompressor.

Panen siia paar lihtsustatud valemit kirja, mis aitavad ebameeldivaid üllatusi hiljem vältida:
Sul on vaja teada:
S = CCD kiibi või filmi serva pikkus mm
f = teleskoobi fookuskaugus mm (võta arvesse Barlow ja telekompressor)
Vastuseks saad:
ArcMin = kiibile või filmile mahtuv ala taevast kaareminutites
Deg = kiibile või filmile mahtuv ala taevast kraadides

Valem on selline:

ArcMin = (S x 3438) / f
Deg = (S x 57.3) / f

BTB 41AU02.AS kiip on 1280x960 pikslit, mille suurus on 4,65x4,65 µm ja teleskoop on 70 bresser mille f on 700
http://www.theimagingsource.com/en_US/p ... dfk41au02/ lehel on kirjas, et selle kiibil on 1360 x 1024 pikslit. 1360x0,00465 = 6,324 mm ja lühem serv 4,761 mm

Seega, S1 = (6,324 x 3438 ) / 700
S1 = 31 kaareminutit. ehk 0,517 kraadi.
S2 = 23 kaareminutit ehk 0,389 kraadi
Pannes vahele telekompressori, mahuks sensorile rohkem.
Nagu sa näed, pole pikslite arvul üksinda mingit tähtsust vaid oluline on piksli ja kiibi suurus.

: Bresser 70 ja 41AU02; kiip_kuu.png (114.04 KB) Vaadatud 91285 korda

Mis mahub 41AU02 kiibile, kui objektiiv on 700 mm

Postitas **raigs** » 03 Detsember 2011, 19:42

Tänane kuu digikaga.

Postitas **Tõnis** » 03 Detsember 2011, 19:49

Aga kuhu CCD-ga tehtud kaadrid jäid?!?
Täna ja veel paar-kolm päeva on Kuu lähivaates väga fotogeeniline, soovitan tõsiselt proovida.

Kuna latt on kõrgeks aetud, siis ma kommenteerin seda viimast pilti natukene karmimalt.
Muidu tundub kõik OK olevat, kuid kui sa jooksutasid kaadrit mingisugusest unsharp mask vms teravustamise filtrist läbi, siis seda on imho natukene liiast saanud...

Postitas **raigs** » 03 Detsember 2011, 20:07

Teravus läks liiast jah.Kuna mul telekompressorit veel pole,ja kuud tervena tahtsin(praegu ta tõesti kena),siis tuli digikaga teha.Originaal selline

Postitas **raigs** » 03 Detsember 2011, 20:12

See veel,et,teleskoobiks 12 tolli orion dobson,mitte 70 bresser,mis siin teema alguses.

ccd kaamera

ccd kaamera

Re: ccd kaamera

Re: ccd kaamera

Re: ccd kaamera

Re: ccd kaamera

Re: ccd kaamera

Re: ccd kaamera

Re: ccd kaamera

Re: ccd kaamera

Re: ccd kaamera

Re: ccd kaamera

Re: ccd kaamera

Re: ccd kaamera

Re: ccd kaamera

Re: ccd kaamera

Re: ccd kaamera

Re: ccd kaamera

Re: ccd kaamera

Re: ccd kaamera

Re: ccd kaamera

Kes on foorumil