Pildistamine DSLR-ga. Teravustamine.

[meelist]

Fokussreerimine DSLR kaameraga võibolla küllaltki piinarikas (ei pea siin silmas afokaalset meetodit): Läbi pildiotsija on pilt väga väike, teed pildi ja siis zoomid sisse LCD ekraanil, aga ka see ei anna veel piisavalt head suurendust. Tunde järgi peale veerandtunnist pusimist leiad mingi asendi, kuid vaadates arvutiekraanil võid avastada, et tulemus ei ole rahuldav. Parema fookuse saavutamiseks on leiutatud mitu erinevat maski, mis tuleb asetada teleskoobi ava ette. Tuntum neist on Hartmani mask. Siinkohal tutvustan Bahtinovi maski.

Bahtinovi mask

bahtinov.jpg (37.84 KB) Vaadatud 21601 korda

. See mask tekitab kolm paari difraktsioonjooni, mis ideaalse fookuse puhul lõikuvad ühes punktis. Selle maski lisapluss on see, et sul on võimalik aru saada kummal pool fookust sa oled. Vaata

Arcturus2.jpg (30.99 KB) Vaadatud 21547 korda

Arcturus2 (ühelpool)

Arcturus3.jpg (28.37 KB) Vaadatud 21780 korda

Arcturus3 (teiselpool) ja

Arcturus6.jpg (30.63 KB) Vaadatud 21765 korda

Arcturus6 (fookuses). Oma teleskoobile sobiva joonise genereerisin interneti lehel http://astrojargon.net/MaskGen.aspx. Maski, läbi mille need fotod on tehtud, lõikasin välja perfokaardist. Fokusseerimiseks kasuta võimalikult heledaid tähti.

[mart]

Nikerdasin selle endale mingi õhtu valmis ja sain ka katsetada. Töötab DSLR kaameraga väga hästi ning teeb teravustamise tunduvalt kiiremaks ja lihtsamaks.

[vtl]

Nikerdasin selle endale mingi õhtu valmis ja sain ka katsetada. Töötab DSLR kaameraga väga hästi ning teeb teravustamise tunduvalt kiiremaks ja lihtsamaks.

Uuemad peegelkaamerad toetavad nn. live view-d. Sh. Mart, Sinu EOS 50D. Lülitad selle sisse, zoomid 5 või 10x välja ja fokusseerid LCD järgi ära. Eelis on veel see, et peegel on juba enne pildi tegemist üles tõstetud ja ei tee täiendavat kolksu, mis kaamera vibreerima paneks.

Enne võtet ülestõstetud peeglit (ehk nn. peeglilukku) soovitan kasutada ka siis, kui kaamera live view-d ei toeta. Kuna fookuskaugused on teleskoobi korral väga suured, siis väiksemgi liikumine, mille nt. peegli ülestõusmine põhjustab, jätab värina. Eriti jääb see näha siis kui säri on kümnendike sekundite kuni paari sekundi kandis. Mitmekümnest sekundist pikema säri korral on peeglivärina järelkestvus kogu säriajaga võrreldes tühine ja ei jää enam näha.

Seda ei pea vist mainima, et distantspäästik on iseenesestmõistetav aksessuaar. Selle puudumisel saab hädapärast asja ära ajada viitpäästikuga.

[mart]

Uuemad peegelkaamerad toetavad nn. live view-d. Sh. Mart, Sinu EOS 50D. Lülitad selle sisse, zoomid 5 või 10x välja ja fokusseerid LCD järgi ära..

Aga täpselt nii ma teen ja see mask on boonuseks. Oletada, kas helendav täpp on fookuses või vaadata kolme ristuvat kiirt ja täpide gruppi? See viimane on lihtsam