Pimedas pildistamine

[Rait]

Homme on kuuldavasti taas vähe uhkemat tähesadu oodata. Kuu on loomisel ja taevas meeldivalt "must". Kui jälle pilved taevast ei kata.
Neljapäeval käisin südaööpaiku tunnisekse välja kaamerat katsetamas Perseuse poole suunatult  ja kohtasin ainult üht sähvakat, sedagi radiandile vastassuunas...suvekolmnurga piires. Loodan, et täna õhtul on ikka rohkme näha.

Nüüd vähe vastavam tehnika soetaud millega neid sähvatusi pildile püüda,sellest ka soov sooviks isegi midagi jäädvustada. On kellgil kes vähe rohkem asjaga öise taeva pildistamsega rohkem tegelenud mõni hea soovitus mida järgida.
Päris öösel kell 2-3 vahel vist juba liiga pime digi jaoks.

Siin http://www.spaceweather.com/meteors/per ... rence1.jpg - mis moodi see tehtud on, pildile on õnnestunud saada? Pildi infos kirjas, et ISO 3200 (mul nii palju iso pole-1600) ja katik jäetud 45s avatuks. Aga tähed on ju paigal?

Digikaameraga vist üle 20-30 min ei särita öisttaevast? Liiga säbruks läheb kätte.
1-2h peale päikeseloojangut on vist parim aeg, siis pole veel nii pime?
Üldse mul korduvalt katsetused kus autofookus ei jaga pimedas matsu välja ja käsitsi on pimedas sama kui võimatu teravustada. Kuidas pimedas üldse teravustada? Ja siis ka objele vajus 20min järel udu, rõske kastekord peale:)

Ma sellel alal puht rohelin veel;)

[ivo]

Tere, See pilt millele saa viitasid on arvatavasti tehtud nii et kaamera on kinnitatud teleeskoobi külge ja jälgib tähtede liikumist. Digi kaameraga on võimalik ükskõik mis ajal öösel pilti teha kuid teravustamine on probleemne, kuid võimalik, selleks otsi taevast mõni heledam täht sobib ka Veenus kui on nähtav. Oletades et kasutad digi peeglit lülita kaamera manuaalse fokuseerimis resiimi keera kaamera heleda tähe poole ja vajuta päästik poolenisti alla ja alusta fokuseerimist käsitsi kui kaamera arvates peaks objekt fookuses olema peaks üks teravustamis punktidest vilksatama. Ise olen sedasi teinud mitmeid pilte. Kas su objel on olemas varjuk kui on siis kasuta seda peaks aitama kui ei aita siis tee ise mingist tugevamast paberist (soovitavalt võiks varjuk olla vähemalt 5-10cm pikk, mida pikem on varjuk seda tõenäolisemalt ei teki kastet objele). Ise tegin 10-ndal augustil sellise pildi Linnuteest kus kaamera oli kinnitatud teleskoobi peale ja teleskoop jälgis tähtede liikumist säri aeg 470s ja ISO800 pilt on siin

Linnutee

Head katsetamist ja selget taevast

Ivo

[l6hmus]

Tundub huvitav pilt olevat. Kas suuremat ei ole, või äkki link ei tööta?

[ivo]

Suurem pilt ise asub siin http://homepage.mac.com/ivoremmelg/.Pic ... 100807.jpg

[Tõnis]

Väga vinge pilt, Ivo! Tehniliselt igati laitmatu

Mis kaamerat ja objektiivi sa kasutasid? Eriti huvitab objektiiv, sest vaateväli on suhteliselt pisikene ja tähed on ka pildi servades väga perfektselt ümmargused. See ei ole ju ometi kõvasti lõigatud pilt?

Paar vihjet, kuidas sellist pilti võibolla veel paremaks saada:

• ISO 100-400, et digimüra pea olematuks saada ==> vastavalt pikem säriaeg
• mitte lasta kaameral endal "pimekaadrit lahutada", osaliselt sellest on tingitud üksikud punased-punased ja sinised-sinised pikslid, kui 1:1 lahutusega vaadata
• võibolla lappida üksteise otsa õige mitu lühemate säriaegadega pilti (igaüks teiste suhtes väga natukene nihutatud), see võiks veelgi kaamera mürasid välja keskmistada
  

Igatahes jõudu edaspidiseks

[ivo]

Kaameraks on EOS300D ja objektiiviks Sigma 17-35mm. See pilt on tehtud 35mm peal. Kuna kasutan sellel objektiivil ise tehtud varjukit, et vältida kaste tekkimist jääb osa varjukist peale mille ma hiljem pildilt välja jätsin.

[Rait]

Nii, mul on ka  nüüd papist varjuk, mis tahab ka kangesti 18mm lainurga asendis ette jääda. Mul on papp 3 cm üle obje. Natukenegi kasu ma loodan.
Eile katsatasin tunni väljas, 00:20-00:50 1822s (~ 30min) säritust. f3,5 iso 800. Paar pilti tegin veel ja isegi üks nõrgem langevtäht jäi lõpuks peale, mis sest et väga nõrgalt:)

Praegu jälle ilus selge taevas, lähen proovin nüüd suunaga Perseuse poole nii 1h tuld anda. 

Nagu ma arusain, siis iso tuleks sättida võimalikult väikseks, et vältida müra? Seda ma ei teadnutki. [*]mitte lasta kaameral endal "pimekaadrit lahutada", osaliselt sellest on tingitud üksikud punased-punased ja sinised-sinised pikslid, kui 1:1 lahutusega vaadata[/*]Mis asja mitte lasta "lahutada"? Praegused pildid on mul küll just tulnud vägagi punase-sinise täpilised.

[Tõnis]

Ahaa, tundub, et peab detailsemalt kirjutama;)

Pimevool/signaal on CCD- ja CMOS vastuvõtjates absoluutsest nullist erineva temperatuuri tõttu iseenesest tekkiv signaal, mida ei ole ühe pildi/kaadri peal võimalik kuidagi eristada kasulikust signaalist. Nimetus on tingitud sellest, et see signaal tekib ka täiesti pimedas, kui vastuvõtjale valgust ei lange. Lisaks eelnevale on pimesignaal juhusliku iseloomuga, see annab aga täiendava mürakomponendi. Tavaliselt on pimesignaal igal pikslil natukene erinev, vastuvõtjal tekib seetõttu konkreetse struktuuri või kujutisega pimekaader, millel on tugev temperatuurisõltuvus (kindla säriajaga kogunenud pimesignaal kahekordistub, kui sensori temperatuur tõuseb umbes 6 kraadi).

Väga lühikestel säriaegadel on pimekaadri mõju (võrreldes kasuliku signaaliga) üldiselt väikene. Seevastu minutitesse või tundidesse ulatuvate säriaegade korral õhutemperatuuril vastuvõtjatel väga tõsine. Punaseid ja siniseid piksleid tekitavad üksikud suurema pimevooluga pikslid, mis on varustatud vastavalt siis punase või sinise valgusfiltriga piksli ees.

Pimevoolu (eeskätt selle struktuuri) saab andmekaadritest maha lahutada. Kõige lihtsam on teha samal temperatuuril sama säriajaga mitu kaadrit, mille korral vastuvõtjale valgust ei jõua. Mitu on minimaalselt kolm, mida rohkem, seda parem. Need kaadrid tuleks omavahel kas aritmeetiliselt keskmistada või leida mediaankeskmine. Iga vähegi tõsisem astronoomias kasutatav pilditöötlusprogramm saab sellega hakkama, mina ise kasutan programmi nimega Iris.

[Rait]

Üks pilt ka oma katsetustest, 1182s
http://www.zone.ee/cameda/obs/
Natuke on seda punast värvipuru sees, aga mulle meeldivad tähtede enda(?) värvid mis on ilusti välja tulnd. Või on see ikka tähtede enda klassifikatsioon?
(kui pildi aadress peaks muutuma, redigeerin ka seda oma postituses)

[Anonymous]

kuidas te nii pikad säriajad saavutate ?

[ivo]

Pikad säriajad saavutatakse peegelkaameratega millel on olemas aeg võtte. Protsess ise on järgmine: valid kaameral manuaalse resiimi siis valid säriks bulb seejärel vajutad päästikule või distants päästikule katik avaneb ja ootad nii kaua kui tahad kas või 24h kui vajutad uuesti päästikule siis katik sulgub ja protsess ongi lõppenud. Tulemuseks saad meelepärase säriga pildi. Pikkade säride korral on statiiv kohustuslik et vältida kaamera värisemist.

[Rait]

24h on küll suht mõtlema panev:) On keegi proovinud, BULB muidugi lubab iseenesest küll, aga pilti see juures ei tohiks suurt tulla.

[Tõnis]

Polaaröö tingimustes võiks ka 24-tunnise säriajaga pilti teha. Filmile loomulikult.
Digifotokatega on pikkade säriaegade tegemine kahel põhjusel probleemne:

• kaamera tarbib särituse ajal päris palju võimsust ning aku saab võrdlemisi kiiresti tühjaks (paar tundi max?)
  
• sensori suhteliselt kõrge temperatuuri tõttu tekib pikslitesse mürasignaal (nn. pimevool), mis ka täielikus pimeduses pildistades lõpuks piksli täidaks (e. saaksime valge pildi). "Lõpuks" tähendab 0-kraadise temperatuuri juures "palju kiiremini kui 24 tunniga"
  

Esimest muret on põhimõtteliselt võimalik lahendada välise toiteallika abil, teisele reaalset lahendust ei ole. Ei tundu eriti usutav, et keegi oma digifotokat -90C juurde jahutada suudab.

[400D]

Pikad säriajad saavutatakse peegelkaameratega millel on olemas aeg võtte. Protsess ise on järgmine: valid kaameral manuaalse resiimi siis valid säriks bulb seejärel vajutad päästikule või distants päästikule katik avaneb ja ootad nii kaua kui tahad kas või 24h kui vajutad uuesti päästikule siis katik sulgub ja protsess ongi lõppenud. Tulemuseks saad meelepärase säriga pildi.

Kasutan CANON 400D kas ka sellel kaameral on selline võimalus ?

[Tõnis]

Canon 400D-l on selline võimalus täitsa olemas. Canoni originaalne distantspäästik maksab 600 ja 1000 krooni vahel, "kolmanda partei" omad on tunduvalt odavamad. Mis 350D ja 400D juures eriti vinge - vähesegi meisterdamisoskusega saab neile ise distantspäästiku ehitada, seejuures just sobiva või vajaliku juhtme pikkusega. Kaamera külge käiv pistik on standardne 2.5mm stereopistik - selline, mida tihti MP3-mängijatel kõrvaklappide ühendamiseks kasutatakse. Elektroonikapoodidest on neid ka väga lihtne leida.

Samuti on võimalik neile kaameratele teha arvutijuhitav distantspäästik, skeem asub umbes poole lehekülje peal.