Pildid süvataevast! Ja kuust!

[sviljar]

Mõned pildid siis läbi teleskoobi digikaga! Bresser Messier N-130(ühe mootoriga) ja Canon A540 adapteriga ja T-rõngaga!
Muidugi need töötlemata täielikult!

[janimi]

Kummaline, galileoskoobiga näeb Saturni sama hästi (suurelt). Paar päeva tagasi õnnestus vaadata.
Võimalik, et ma saan millestki valesti aru aga Bresser Messier N-130 on ju igati korralik riist ja peaks olema kõvasti võimsam, kui see läätsedega plastmassist toru, mida ma kasutasin.
Äkki keegi targem inimene selgitab, et milles asi.

[sviljar]

Tegelikult näeb paremini, suuremalt ka aga see on kõige nõrgem suurus 40x ja ilma zoomimata digikaga väga selgeks ei saanud võib veel oskustest või aparaadist vajaka jääda! Mootoril olid patakad ka veits nõrgad ja ei hoidnud hästi või ei olnud päris täpselt paraleelne maa teljega joondatud! Et suurema suurendusega pilti teha peab püsima ikka objekt paigal

[meelist]

Päris kobe.

[Tõnis]

Mõned küsimused ka:

• Kuidas fotokas teleskoobi külge kinnitus?
• Kuidas sa polaarjoondamist tegid?
• Kas kasutasid distantspäästikut või aegavajat?
• Kas igast objektist said rohkem kui ühe kaadri?

Mäletan, kui ma kunagi ise esimesi taeva pildistamise samme astusin. Siis oli minu kõige esimene läbi pikksilma pildistatud Kuu vaid aimatavalt Kuud meenutav... Aga paremate piltide tahtmine ajas katsetama

[sviljar]

Oma eelmises postituse Canon A-540 teleskoobi ette on pildid, kuidas fotoka sinna sain! Adapteri leidsin hongkongist mingi 250 eeki vist ja siis Tänu Martinile sain T-rõnga mis täpselt sinna istus! Okulaaril kumm maha ja digikas-adapter-T-rõngas kolme kruvi abil okulaari otsa ja tuld! Polaarjoondamine annab ikka mul veel soovida , peaks panema polaartelje põhja ja siis kõrgus paika ja nii et teleskoobis paistaks põhjanael! See siis peab ilma mootoritagi seisma vaateväljas enam-vähem pool tundi ikka vast! Edasi, ei tohi liigutada kolmjalga sentimeetritki, ainult toru ja kindlasti kõrgust mitte! Polaar ja käändetelge! Kuna distants päästikut polnud siis kasutasin aegvõtet! Kohati oli selleks 2 sec, kohati 10sec! Tegin ikka mitu kaadrit objektist! Millel tuli 3-e korraga arvestatav pilt, piisas ka 3st! Aga orioni udukogust sai üle 10ne kindlasti tehtud! Olen ka varem palju pilte teinud ,pole siia üless pannud veel kuna siis hoidsin pildi tegemisel digikat käes! Kui nüüd taevas selge ja kuu ilusti nähtaval siis teen kindlasti ka kuust pilte ja panen siia!


See ongi selle hobi üks jätkumise põhjuseid! Tahad veel ja veel paremaid pilte ! Igal fotograafil on hea meel alati kui tema töid tunnustatakse või kiidetakse, kui laidetakse siis teab et miskit on puudu ja noh, eks see üks lõputu põnev hobi ju on!

Selget taevast!

[sviljar]

Osad pildid kuust siis nagu lubatud! Samuti töötlemata! Läbi Bresser Messier N-130ne ja sama digikaga!

[mart]

Väga lahedad! Kui mootorid ja vajalikud rõngad kohale jõuavad, peab ise ka proovima.

[sviljar]

Kui nüüd neid postitusi lugeda, siis arvan et olete 1õnnelikest, kes sai Tal 2-e ja ootab sellele mootoreid! Selle teleskoobiga saavad kindlasti paremad lähemalt tehtud fotod! Mitte et Messier halb oleks aga peegli läbimõõt suurem jne! Kindlasti aitab parema tulemuse saada hea fotoaparaat ja katsetamine eri seadistustega! Edu igal juhul!

Selget taevast kindlasti!

[mart]

Hetkel on veel mingi lootus, et taevas pilve ei lähe. Kuust saab tõenäolislet teha suht kiire säriga ja ta ei jõua nö uduseks nihkuda. Proovin täna.

[sviljar]

Tere huvilised! Käisin jälle katsetamas, muidugi omast arust enam-vähem pildid tulid aga tõdesin et digikas jääb lahjaks siin! Eks siis mõtlesin veel mõned pildid panna, et mis arvate! Kuust ja tähest! Head vaatamist ja kindlasti selget taevast, kannatust ning õiget riietust vaatlemisel!

[Tõnis]

See esimene pilt on juba päris hea: paremal all Vikerkaare laht ja keskelt veidi vasakul suur Plato kraater ning tollest kella kahe-kolme suunas kõrgemal olevad mäetipud on kenasti näha.

Mõned soovitused:

Kui sul on võimalik fotokas manuaalse teravustamise peale seada, siis lase pilt autofookusel enamvähem teravaks ajada ning lülita fotokas manuaalfookusele. Täpsemat fokuseerimist proovi juba teha teleskoobi fokuseerijat õige pisut-pisut siia-sinna liigutades. Perfektse fookuse asukoha leidmiseks tuleb reeglina vaeva näha (vt. astronoomia nädalapilti aastalõpu kuuvarjutusest - minu külmetavad käed ja väga ebamugav asend fotoka fokuseerimisel ED refraktori küljes ja Taavi kannatlikult fokuseeritud pilt läbi Galileoskoobi tähendasid Taavi teravamat/kontrastsemat pilti).

Kui sul on võimalik fotokas USB-kaabli abil läpakaga ühendada ning siis arvutist pildi tegemist alustada ja tehtud pilti arvutist vaadata - kasuta seda võimalust. Teravustamine fotoka LCD-ekraani abil on paras piin - tehtav kuid mitte eriti kindel ja ühene.

[sviljar]

Tänud nõuande eest! Peab katsetama veel!~Muidugi eks see kuu liikus nati ka eest, patakad olid juba nõrgad, puldis vilkus tuli punaselt! Digika zoomi kasutades on suht raske, kui mitte võimatu selget pilti saada aga katsetamine viib sihile, kui asi ei jää fotoka taha!! Hea oleks, kui saax auto sigarisüütajast voolu! Ühesõnaga proovin kuni saan!

Selget taevast!

[Ekacariya]

Kuna oman ise ka Bresserit, siis olen vahest netist selle riistaga tehtud pilte otsinud...ja pean tunnistama et siin üles pandud pildid on ühed parimad, mida olen näinud. Kaldun ka arvama et noid 200-ga tehtud pilte enam teravamaks ei saagi, kuna teleskoop seab omad piirid...

[sviljar]

Tänud! Aga nagu ikka katsetama peab, äkki ikka natuke saab paremaks ja parem fotokas teeb ka natuke paremaid pilte! Näpunäited alati oodatud!

[sviljar]

Paar katsetust! Ei oska töödelda pilte, pole muidugi väga süvenenud aga tundub et ei oska!

[mart]

Vägev
Võimalik, et see on väga loll küsimus aga kuidas saaks lahti nendest "kiirtest", mis tekivad heledamate objektide ümber?
Head näited siit on Põhjanael, Arcturus ja Capella.

[sviljar]

Võimalik et seda ei saagi ära aga vb F-i muutmisega saab või säriaja! Tõnis teab kindlasti vastust!

[mart]

Võimalik et seda ei saagi ära aga vb F-i muutmisega saab või säriaja! Tõnis teab kindlasti vastust!

Ei sa jah. Seda efekti nimetatakse "diffraction spike". Need tekivad sekundaarse peegli hoidjatest. Positiivne on aga see, et neid saab kasutada pildi teravustamisel. Seega, muretsemiseks põhjust pole.

[footon]

Need on difraktsiooni jooned ja tekivad õhukestest sekundaarpeegli hoidjatest. Vältida peegelteleskoobis ühe pildistamisega heledaid ja tumedaid objekte pea võimatu. Samamoodi tekivad väga väikese avaga pildistamisel, sest ava pole päris ümmargune vaid hulknurkne.