kollimeerimine (TAL-2)

[mart]

Mul on selline tunne, et 2. peegel (see, mis on diagonaalselt ja asub okulaari toru all), on paigast ära. Vaatasin veebist pilte ja kui ma lõpuks hakkasin aru saama, et mis on mis ja mida ma okulaari torust sisse vaadates näen, jäi mulje, et midagi oleks nagu paigast ära.

Sekundaarpeegel peaks paistma perfektse ringina. Tegin kaameraga pildi, lisasin Gimp'is ketta (punane) ja selgus, et see on veidi lopergune.

coll-004-IMG_2872-sml.JPG

(192.02 KB) Alla laetud 6681 korda

Lasin keskmise kinnituskruvi veidi järgi ja kruttisin sekundaarpeegli reguleerimiseks mõeldud kruvikesi. Suure peegli kujutis liikus küll ühes ja teises suunas aga sekundaarpeegli kujutis küll kuju ei muutnud. Vähemalt ma ei märka, et muudaks.

[mart]

kruttisin veel veidi neid sekundaarse peegli kruvikesi ja nüüd läks asi ümaramaks. silm liikus peegli keskele ja silma peegelduse ümber olev must ring on ka korrektne. Enne oli seda nähtav vaid osaliselt. Aga nüüd on suur peegel täiesti vales kohas.

coll-005-IMG_2875-sml.JPG (123.34 KB) Vaadatud 114195 korda

Täiendus: 15:10

Kruttisin veel veidike ja tulemus on nüüd selline:

coll-006-IMG_2877-sml.JPG (126.19 KB) Vaadatud 114133 korda

Nagu nähe, ei kattu kollase ja punase ala tsentrid.

[mart]

Jätkasin täna ja alustuseks tegin endale Cheshire "toru". Toru meisterdamine oli paras nikerdamine aga sain hakkama.

Cheshire "toru"

IMG_2890-Cheshire-sml.JPG (74.16 KB) Vaadatud 114053 korda

Mida selleks vaja:
1) umbes 250 mm jäika elektrijuhtme toru (välimine mõõt 1.25" ehk 32 mm) seda saab igast ehituspoest.
2) saag, mida saab 45 nurga alla keerata (või „karp“, milles on saagi juhtivad lõiked sees)
3) filmitopsiku kaas (tõenäoliselt on olemas ka mingid spets korgid, mis selle toru otsa käivad - küsi poest)
4) tükk valget pappi
5) auguraud (sellega tuleb tegelikult ovaalne auk teha) ja vajadusel väike puur või naaskel

Juhised leiad siit: http://web.telia.com/~u41105032/kolli/kolli2.htm#DIY (suhteliselt segased aga ajavad asja ära küll)

Soovitus: Kui toru lõigud, tee endale üks 45 nurga alla läbi lõigatud jupike ja kasuta seda toru sisse mineva elliptilise papitüki šablooniks. Samale torukesele võid ka jooned teha, mis aitavad sul hiljem papitüki keskpunkti leida, et sinna augurauaga ovaalne auk teha. Tee auk alguses väike, et sul jääks ruumi seda õiges suunas "venitada".

Kui ma toru valmis sain ja teleskoopi pistsin, läks kruvide kruttimine väga kähku ja ma arvan, et nüüs peaks see OTA kollimeeritud olema.

[stal]

Mart...paistab, et mul ikka selle kollimineerimisega abi vaja...
Mustamäe rõdult paistab Veenus nagu sabaga komeet . Kuidagi ei fokusseeri ära. Kuu võiks ka vähe selgem olla

[Ekacariya]

Vaatasin ise ka täna Veenust ja samuti ei saanud pilti teravaks...st. viga pole tehnikas, vaid selles et hele planeet madalal taevas paistab- atmosfääri lainetused rikuvad pildi.

[vtl]

Vaatasin ise ka täna Veenust ja samuti ei saanud pilti teravaks...st. viga pole tehnikas, vaid selles et hele planeet madalal taevas paistab- atmosfääri lainetused rikuvad pildi.

Komakujuline saba viitab üldiselt siiski kollimerimisprobleemile.

[mart]

stal, ma võin aidata küll aga tegelikult pole see üldse nii keeruline, kui alguses tundub.
Kas sa suure peegli keskkoha märgistasid? (see teeb kollimeerimise tunduvalt lihtsamaks)

(kiiruga kirjutatud, täiendage ja parandage)
1) Tee suure peegli keskele täpp:
Mõõda peegli diameeter, tee puhtale paberile sirkliga ring ja lõika see ketas välja. Murra ketas neljaks (pooleks ja veel korra pooleks) ja lõika keskelt väike nurk ära. Pane paber peeglile ja märgi selle keskoht ära. (võid ka joonlauaga proovida). Lõika augurauaga või kääridega mustast kleepekast ümmargune täpp (muide, see võib ka ruut olla - 5x5 mm? 10x10mm on vist OK) ja pane suure peegli keskele. Pane peegel teleskoopi tagasi.
2) Alustuseks tasuks veenduda, et sekundaarne peegel on OK.
Võta tükk valget tugevat paberit ja lõika sellest ristkülik, laiem kui sekundaarpeegli laius ja piisavalt pikk, et see jääks toru sisse seisma. Pane see paber suure ja sekundaarse peegli vahele. Võta okulaar ära ja vaata torust sisse. Kui kõik on OK, näed sa seal ilusat valget ketast (paberi peegeldus sekundaarpeeglis). Kui midagi on väga paigast ära, on see ketas lopergune või sellest paistab ainult osa. Kui kõik OK, võta paberitükk teleskoobi torust ettevaatlikult välja.
3) Suure peegli paika ajamine.
Alguses vaata okulaari torust sisse (ilma okulaarita) ja aja suur peegel paika nii, et sa näed kõiki kolme suure peegli kinnitust. Sa näed ka seda sama täppi, mis sa sammus 1 peeglile tegid.
Võta filmitops, tee kaane sisse auk ja lõika topis põhi ära. (muide, kõik topsid ei sobi selleks. Osad topsid on 1+ mm? jämedamad ja ei mahu okulaari torus sisse).
Vaata nüüd kaanes olevast august sisse ja aja suure peegli keskel olev täpp nö pildi keskele. Keera peegli stopperkruvi kinni.

Täiendus: (14.31. 19.04.20101) Kui sa tahad kunagi hiljem laserkiire abil kollimeerimist ette võtta, tasuks 12 EEK investeerida ja osta üks karp nn augutugevdusi (otsi augutugevdus http://www.byroomaailm.ee/ lehelt). See rõngas tuleks ise permanent marker'iga mustaks värvida.

[vtl]

Soovitan soojalt hankida laserkollimaator (suurusjärk 40...70 euri), mis hõlbustab oluliselt paikakeeramist. Esiteks saab seda kasutada ka pimedas ning tööetappide loogika on lihtsalt mõistetav ja arusaadav. Minu arvates mugavam ja täpsem, kui Cheshirega silma järgi rõngaid joondada.

Laserkollimaator kujutab endast torujuppi, mille täpses tsentris olev laser kiirgab okulaaritoru sisemusse laserkiire, mis peaks õige reguleerimise tulemusel peegelduma sekundaarpeeglilt primaarpeegli keskpunkti, sealt sama teed pidi tagasi kollimaatorisse ning jõudma kollimaatori mattklaasi keskele.

Nagu juba öeldud, tuleks kõigepealt markeerida peegli keskpunkt, aga erinevalt ülaltoodud soovitustest ei maksaks joonistada ega kleepida mitte musta täppi, vaid joonistada peegli keskpunkti ümber ca 8...10mm diameetriga rõngas. Näiteks paksust paberist välja lõigatud peeglisuuruse šablooni ja veekindla markeri abil. Põhjus on selles, et laserkiir peab saama kollimeerimise käigus keskpunktist tagasi peegelduda.

Kui peegel on tagasi kruvitud, aseta kollimaator okulaaritorusse. Kõigepealt keerame paika sekundaarse peegli. Põhimõte on selles, et okulaaritoru tsentris olev laser peegeldub sekundaarpeeglilt ja peaks joonistama primaarpeeglile punase täpi. Täpi jälgimiseks vaata teleskoobi toru otsast sisse. Nüüd tuleb see täpp kolme sekundaarpeegli reguleerkruvi abil liigutada primaarpeegli keskele, meie poolt eelnevalt märgitud ringi sisse - siis on sekundaarpeegli optiline telg paigas.

Järgmise sammuna keerame paika primaarpeegli ehk kallutame seda nõnda, et tema keskpunktist tagasi tulev laserkiir peegelduks täpselt kollimaatorisse tagasi. Jällegi vaata kõigepealt teleskoobi torust sisse okulaaritoru augu ümbrust ja reguleerides primaarpeegli seadekruvisid veendu, et primaarpeeglilt tagasi peegelduv laserkiir satuks üldse okulaaritorusse. Edasi jälgi laserkollimaatori mattklaasi ja timmi punane täpike täpselt selle keskele.

[mart]

Keegi küsis, et How to get this centered???... What am I doing wrong?

vastus: nothing
What you see is normal.

[sviljar]

Peab hakkama oma teleskoopi üle vaatama selle postituse abil. Ei tundu enam eriti selge see pilt mis avaneb. On toru jahutatud 15-25min enne katiku avamist väikse suurendusega nagu enam vähem kuid kuu peaks ikka selge olema.

[mart]

Peab hakkama oma teleskoopi üle vaatama selle postituse abil. Ei tundu enam eriti selge see pilt mis avaneb. On toru jahutatud 15-25min enne katiku avamist väikse suurendusega nagu enam vähem kuid kuu peaks ikka selge olema.

Ma võtsin mõlemad katted maha, kui TAL-2'te jahutasin ja siis vaatain uuesti üle, et kas vajab kohendamist.
Mõistlik oleks jahtumist teha järk-järgult, kui temperatuuride vahed väga suured.
+20C toast otse -10C kätte, pole vist kõige mõistlikum marssida Samas, eks see toru ole ise ka paras kolakas ja hoiab sooja päris pikalt.

[sviljar]

Mis mõttes mõlemad katted? Eest ja okulaari ima? Mainin ära ka teleskoobi margi: Bresser Messier N130

Muidu välja minnes , toru mul keldris seal ka soe tegelt. Aga kui miinus kraadid siis ikka kauem lasen taskaalustuda. Aga et vähe lastud sellest olen aru saanud kui vaatad siis virvendus sees. Kas need pildid õigest asendist siin peavad paika ja olete kontrollinud, et teil samamoodi näitab, kui vaatad okulaari august sisse.

Teleskoobi tee vaatluseni: Keldrist auto pagassi, sõit 10km umbes , siis toru tsipa jahtunud ja siis sealt välja.

[mart]

Mis mõttes mõlemad katted? Eest ja okulaari ima? Mainin ära ka teleskoobi margi: Bresser Messier N130

TAL-2 mõlemas toru otsas eemaldatav kate.

Teleskoobi tee vaatluseni: Keldrist auto pagassi, sõit 10km umbes , siis toru tsipa jahtunud ja siis sealt välja.

Sama siin aga ma pole juba pikka aega saanud pimedamasse vaatluskohta sõita

[sviljar]

Üritasin siis mingite juhendite järgi seadistada aga see kolmik rist tundub mulle vales kohas olevat. Lisan siis pildi ka , et paremini aru saadav oleks.

[Tõnis]

Nojah, ehk aitab sind see leht: http://www.skyandtelescope.com/howto/diy/3306876.html

Minumeelest üks viisakamaist ja arusaadavamaid neist, mida mina olen näinud.

[sviljar]

Nii et siis see rist peaks ikka ka tsentris olema. Kiire kokkuvõttena sain aru, et kõigepealt sekundaarpeegel tsentrisse. Ja et rist õigesse asendisse saada selleks pean primaarpeeglit kruttima?

[sviljar]

Mis arvate kuidas nüüd on?

[raigs]

Ma ka ükspäev vähe tegelesin sellega.Sekundaarpeegli peegeldus võib jah möödas olla,kuid selle täpi saad sa küll päris keskele.Muidugi laser selleks väga hea,tellisin just omale,kallis,92 euri.Kuid edaspidi vast kergem.

[sviljar]

Kollimaator kallis jah. Kuid kas see valge osa (okulaari augus) peaks siis ka täpselt keskel ikka olema, kui ja, siis see on juba lihtne. Tõnise õpetuse järgi topsil auk sees, seda hea sinna tsentrisse ajada.

[raigs]

Mul oli see auguga kork juba õnneks kaasas.Suht lihtne selle järgi tundub küll.Kuid ma pole kindel.Suuremad suurendused suht udused kipuvad olema.300´peegli läbimõõt,et 600 peaks siis veel efektiivne suurendus olema.Kuid 300 vast heal juhul.Tegelikult parim,mida naudin on 60ne kordne suurendus.25 mm silm.Sinna barlow veel vahele panna,suuremaks küll,kuid seda kvaliteedi arvelt.