Päikese plekid.

[meelist]

PäikesePlekid_25_07_10.jpg (4.93 KB) Vaadatud 61005 korda

Ilus plekkide grupp. D350 Dob8" peafookuses, Dob8" ees 5cm läbimõõduga Baader filterkile.
Tegin natuke sohki ja teravustasin pilti IRIS programmi wavelet funktsiooniga. Tulemus sarnaneb rohkem nähtuga.

PäikesePlekid_25_07_10_b.jpg (7.62 KB) Vaadatud 60732 korda

[mart]

Ma vaatasin neid ka täna hommikul. Väga kena grupp ja nähtavus oli suurepärane. Hea pilt.

Mõned päevad tagasi tegin ka pilti kuid kahjuks jätab mul teravus soovida.

[meelist]

Tegelikult oli silmaga läbi okulaari vaadates pilt palju ilusam ja plekkide struktuur palju peenem. Ei ole siiani aru saanud miks pildi peal see nii hästi välja ei paista.

[mart]

Ma arvan, et säri peaks kõvasti lühem olema ja pilte peaks tegema max kiirusega järjest. Siis on lootus tabada hetki, kus atmosfääri poolt tekitatud moonutused on minimaalsed. Ma pole ise veel seda ideaalset säri/ISO kombinatsiooni leidnud.
Muide, pildistamiseks on soovitav kasutada AstroSolar™ PhotoFilm'i mida mul kahjuks hetkel pole. See on mõeldud ainult pildistamiseks ja Päikest vahtida sellega ei tohi. (http://www.baader-planetarium.com/sofif ... ails_e.htm)
Kuna ma tegin enda filtri 2 osast ehk siis karp ja filtri kile hoidev ketas on eraldi, on uue filtri meisterdamine lihtne.

[Tõnis]

On üks väga lihtne võimalus, kuidas Päikese vaatlemisel atmosfääri värinaid vähendada - teleskoop tuleb püsti panna vähe suurema veekogu PÕHJAkaldale. Kõige suurem õhuvirvenduste allikas on sooja/kuuma maapinna kohalt tõusvad õhuvoolud. Veepinna kohal on need tunduvalt väiksemad.

Põhja-Hiinas oli juhust näha Huairou päikeseobservatooriumi, mis on ehitatud linnakest veega varustava paisjärve kaldajoonele. Järvel oli lõunakaares laiust ca 1-2 kilomeetrit (vt Google Mapsi või Earthiga koordinaate: 40.315871 N, 116.594364 E).

Endiselt räägin seda kontrastsuse asja - teleskoobi sisemuses hajunud valgus peab Päikese heade tulemustega pildistamiseks väga korralikult kontrolli all olema. Vist parim võimalus hajunud valguse sisepeegelduste avastamiseks on camera obscura / pinhole camera. Selle võiks saada võrdlemisi lihtsalt valmistada mingist kaamera adapterist ja alumiiniumfooliumist. Kui teha fooliumisse äärmiselt pisikene auk, siis on teravalt kujutatav ala sisuliselt mõnest sentimeetrist kuni lõpmatuseni (auk peaks olema vähemalt 100-1000 korda pisem kui kõige lähem pildistamiskaugus). Sellel pildil peaks olema näha kogu okulaari poolt näha olev teleskoobi siseehitus - millised pinnad on heledad ja millised mitte.

Kasulik lehekülg on http://www.alpheratz.net/observing/ScatteredLight/ ja oma tulemuste võrdlemiseks näiteks http://www.alpheratz.net/observing/C24/.

Kontrastsuse pisukeseks tõstmiseks on veel võimalus - kasutada mingit värvilist filtriklaasi. Fotopoodides müüakse igasuguseid filtreid, küllap leiab sealt sobiva. Punane klaas on arusaadavalt eelistatud (suurem osa Päikese pinna detailidest on pigem punases valguses nähtavad). Miinus on see, et niimoodi on kõik pildid kas mustvalged või siis tumepunased Digifotoka puhul kannatab veidi ka lahutusvõime.

Kui kellelgi viitsimist, siis tõsiseid asju saab teha "pika pilu" spektrograafi ning nt. drift scan võimaluse CCD-ga. Spektrograafi CAD-joonised leiab aadressilt http://astrosurf.com/buil/lhires2/lhires2.htm lehe kõige alumisest servast. Sellele spektrograafile sobiv difraktsioonvõre maksab ca 50$. Tulemused: http://astrosurf.com/buil/lhires2_sun/first.htm. Veel tigedam spektrograaf (ja ka koos joonistega) on LHIRES3: http://astrosurf.com/thizy/lhires3/index-en.html

[mart]

On üks väga lihtne võimalus, kuidas Päikese vaatlemisel atmosfääri värinaid vähendada - teleskoop tuleb püsti panna vähe suurema veekogu PÕHJAkaldale. Kõige suurem õhuvirvenduste allikas on sooja/kuuma maapinna kohalt tõusvad õhuvoolud. Veepinna kohal on need tunduvalt väiksemad.

Lähim selline veekogu oleks Ülemiste ja selle põhjakaldale pääseb päris hästi. Peab proovima.

Endiselt räägin seda kontrastsuse asja - teleskoobi sisemuses hajunud valgus peab Päikese heade tulemustega pildistamiseks väga korralikult kontrolli all olema.

Enamus Newton/Dobs tüüpi teleskoope lekib vist valgust nagu põhjata ämber
TAL-2 puhul polnud selle avastamiseks vaja isegi pikka aegvõtet ja abiks oli must kleeplint. Võimalik, et kusagilt lekib veel midagi.

Kontrastsuse pisukeseks tõstmiseks on veel võimalus - kasutada mingit värvilist filtriklaasi. Fotopoodides müüakse igasuguseid filtreid, küllap leiab sealt sobiva.

Kas on mingid parmeetrid, millele see filtriklaas peab vastama? Kas ma saan õieti aru, et see klaas peaks jääma kusagile filtrikile ja okulaari vahele või ei oma see tähtsust. Mugavam oleks, kui ta on päikesefiltri "karbist" väljas pool. Siis saaks seda vajadusel eemaldada.

[mart]

Vaatasin neid ScatteredLight pilte ja tegin pildi fokuseerija sisemusest.

IMG_1043-hajuv_valgus.jpg (47.04 KB) Vaadatud 60731 korda

Tõnis, kas see ongi üks süüdlane?

Ma tegin pildi ka nii, et välimine avaus oli suletud kaamera objektiiviga aga see ei muutnud märgatavalt toru seintelt peegelduva valguse hulka.

[mart]

sama toru vaade peale seda, kui keerasin sinna sisse musta sametpaberist toru. Kahjuks oli see alles jäänud tükk musta sametpappi veidi kannatada saanud ja seega tuli toru lopergune aga idee tõestuseks piisab küll.

sama vaade peale sametpaberi lisamist

IMG_1043-hajuv_valgus-02.jpg (34.82 KB) Vaadatud 60700 korda

[Tõnis]

Ehk siis pildi järgi otsustades muutus asi kõvasti paremaks. Põhi pane kinni jah.. või vähemalt vaatluse ajaks. Filtri võid panna ka päris fotoka juurde, ainsaks miinuseks on sel juhul tolmuterade tugevam mõju (tasavälja kaadrile jäävad neist Newtoni teleskoobi puhul "barankad").

[mart]

tegin laupäeval (07.08.2010) uue katse:
Natuke oleks nagu parem, aga ikka ei ole veel rahul. "Süüdistaks" väikest vine ja mõnda hõredat pilve ning laiuskraadi aga silmaga vaadates oli pilt hea.

IMG_2158-001-crop-rez25.jpg

(133.75 KB) Alla laetud 3566 korda