meelist kirjutas:1) Tracking. Sellest tuleb alustada.
Pikkade säriaegadega pildistamisel on teleskoobi sujuv tähtede jälgimine A ja O. Natukene õnnestub suli teha, kasutades giidpikksilma ning giidkaamerat. Kuid siis peab ka teleskoopi monteering olema selline, mis võimaldab gideerimist. Loomulikult ei piisa ainult väga heast monteeringust, see peab olema ka korrektselt poolusele joondatud.
meelist kirjutas:a) Veebikas - odavaim, sobib ainult väga planeetide ja kuu pildistamiseks. Ümber ehitus on lihtne (keera objektiiv eest ära , kinnita kas või teibiga 1,25mm toru jupp asemele). Kasutamine: - väga raske kontrollida säritust üle/ala säri on tavaline. Dünaamiline ulatus madal - samal pildil nii üle kui ala säri. Kuid on võimeline tegema seebikast ja DSLR-ist paremaid fotosid Kuust.
Veebikaameraga on planeete ja Kuud täitsa võimalik jäädvustada. Eks ta tahab harjutamist ja katsetamist. 2005. a. Marsi vastasseisu ajal oli valdav osa amatööride poolt tehtud Marsi piltidest veebikaamerate (nt. Philips ToUcam) abil saadud. Ja seejuures olid tulemused väga head. Korralikumatele veebikaameratele on saadaval ka arvestatav hulk lisavarustust (alates lihtsatest liidesest, millega pannakse veebikaamera okulaari asemele).
Tänapäeval on saadaval üsna laias valikus erinevaid "modifitseeritud veebikaameraid", mille hulka kuuluvad ka mitmed siin kirjasabas pakutuist. Nende olulisemad plussid tavalise veebikaamera on kõrgem kaadrisagedus ning sageli suurem heledusnivoode (ehk A/D-muundi bittide). Alates 10-bitisest värvi/heleduslahutusest, mis annab 1024 erinevat heleduse nivood, on kaamera eeldused astrofotograafiaks juba päris head.
meelist kirjutas: b) Seebikas - Kuna objektiivi ei saa eemaldada (kui just ei ole tehnika friik kellel on palju aega), siis pildistamine on afokallne. Võimalik juba pilbistada süva teava objekte. Kvaliteet ei ole just väga kõrge, kuid muude vahendite puudumisel tasub proovimist.
Seebikarpide valik on väga lai, kuid nagu üteldud, ei saa neil reeglina objektiivi eemaldada. Siiski saab ka lihtsamate seebikarpidega üht-teist jäädvustada, eriti läbi teleskoobi okulaari Kuud ja planeete pildistades. Võimalusi avardab RAW-formaadi tugi, mis lubab järeltöötlusel kaamera mürasid korrektselt eemaldada ning on minu arvates eelduseks esmaklassilise lõpptulemuse saamisel. Seebikarbid, mis lubavad teha mõnest sekundist pikemaid säriaegu, on võimelised ka niisama tähistaevast jäädvustama.
meelist kirjutas: d) spets aparaat - ei oma kogemust.
Spetsaparaatide alla kuuluvad tegelikult nii vingemad planeedikaamerad kui ka "päris" CCD-kaamerad. Ei ole vast üllatav, et täiemahulise astrofotograafiavõimekuse saab just selliste seadmetega.
SAMAS on ka suurusjärkudes odavamate eelpoolkirjeldatud seadmetega võimalik väga edukalt taevast pildistama õppida ning häid tulemusi saada. Mõnel juhul ka esmaklassilisi.
Minu soovitus: proovi esmalt nende vahenditega, mis sul juba olemas on. Siis saad sa aimu sellest, kust king tegelikult pigistab