millist teleskoopi on mõtet osta?

[woot]

üleüldse. tahaks saada neid numbreid, mis on see headuse miinimum ja mitte madal. soovin osta ja kuna ma ei tea absoluutselt, missugune on see mida ei tasu nähagi, mõtlesin et küsin tarkadelt.

[Tõnis]

Teleskoobi headuse kriteeriume ei ole sugugi lihtne üheselt paika panna. Kõik sõltub sellest, mida (tulevane) omanik teleskoobilt ootab.

Mina lähtuksin sellistest punktidest:

1. Teleskoobi apertuur e. objektiivi või peapeegli läbimõõt ei ole alati kõige olulisem näitaja. Kuid läätsteleskoobil see võiks olla alates 7 sentimeetrist ja peegelteleskoobil umbes 10-12 sentimeetrist.
2. Kui vaatlema asumiseks pead vaatlemiseks teleskoopi veidi rohkem liigutama kui toast rõdule tõstmine, vali selline teleskoop, mille transportimisega pakendatud kujul üks inimene mugavalt hakkama saab (ning mis näiteks autosse ära mahub). Kui on võimalust ja viitsimist ehitada omale päris pisikene observatoorium või on teleskoop mingil muul viisil püsivalt üles pandav, siis võib transporditavuse probleemi sisuliselt ära unustada.
3. Ei ole suurt vahet, kas kasutada peegel-, lääts- või peegel-läätsteleskoopi (e. katadioptrilist - levinud Schmidt-Cassegraini ja Maksutovi teleskoobid on just sellised). Esimeses lähenduses on erinevused eeskätt teleskoopide mõõtudes ja sama apertuuri korral üpris erinevast klassist hindades.
4. Teleskoobi mugavaks kasutamiseks peab sellel olema korralik monteering ja kolmjalg või pjedestaal. Kui teleskoop püstitatud jalgade ja tasakaalustatud monteeringu korral iga väiksemagi puudutuse või õrna tuulepuhangu peale metsikult vibreerima hakkab, muudab see vähegi nõrgemate objektide vaatlemise võimatuks ning heledate (nagu Kuu) vaatluse väga ebamugavaks.

Kuigi on olemas lai valik rohkem või vähem automaatseid teleskoope, ei muuda nende "tarkus" tähtsusetuks astronoomi teadmisi. Kui on selged heledamad tähtkujud ja tähed, arusaamine tähesuurustest ja taevakoordinaatidest, siis langevad paljud esialgu müstilisena tunduvad probleemid iseenesest ära. Ülevaate saamiseks on ka eesti keeles päris palju häid raamatuid, alustades J. Einasto tõlgitud ja 1958. aastal ilmunud "piiblist" pealkirjaga "Astronoomia", bestselleriks saanud Enn Saare ja Jaak Jaaniste "Täheatlasest" ning näiteks soomlaste kirjutatud "Põhjanaelast" kuni keskkooli astronoomiaõpiku(te)ni välja. Ühe neist leiab Tartu Tähetorni veebist: http://opik.obs.ee/. Väga suur abi on planisfäärist ja ka erinevatest arvutiprogrammidest, mis näitavad tähistaevast vabalt valitud ajahetkel.

[woot]

aga. Bresseri peegelteleskoop venus

peegelteleskoop 76 ja 700 mm

35-262x suurendus

 kaasas 4 mm,12,5mm ja 20mm okulaar

1,5x suurendusega püstprisma

alumiiniunstatiiv

LED otsija (mis see on?)

on see väärt ost. maksab 1999.- viimases hobby hallis

võimaldab vaadata nt kuu kraatreid, jupiteri kuusid ja saturni rõngaid

[rt]

Ma ei soovita sul eriti sellistest kataloogidest teleskoopi osta.

Kui ma õieti aru saan siis on peapeegli läbimõõt 76 mm seda on peegelteleskoobi kohta liiga vähe,läätse puhul oleks normaalne.

Aga hinna poolest on odav ja kui rohkem ei ole tahtmist teleskoobi peale kulutada siis ma arvan et kärab küll.Kui teile aga astronoomia väga meeldib ja tahate sellega rohkem tegeleda kui kaks korda aastas kuud vaadata ja kõrvalmajas tüdrukuid piiluda:) siis ma soovitan natuke rohkem raha koguda ja midagi paremat otsida.

Ja ega tähistaeva uurimiseks pole alati vaja teleskoopi.Palja silmaga ja binokliga saab ka hakkama.

Muidugi soovitaks vaadata äkki on mingit normaalset kasutatud teleskoopi müügil.

[l6hmus]

LED finder on ilmselt selline otsija kus väikesele klaasitükile projitseeritakse kas punane täpp, või mõned ringid. Läbi sellise otsija taevast vaadates on näha seal tähed ja see punane täpp, mille järgi on siis teleskoopi hea objektile suunata. Suurendatud kujutist ta vist ei tekita.

Google annab infot:

http://www.scopesnskies.com/prod/red-do ... -spot.html

http://www.telescope-service.com/ATM/finders.html

http://www.astroshop.de/en/telescopes/m ... ed--finder

[woot]

ma arvan et ma tahan jah rohkem vaadata kui kaks korda aastas kuud. ja kõrvalmajas tüdrukuid ma tõenäoliselt kindlalt ei piilu. ma nimelt ise ka üks.

[Miki]

Mul on teleskoop Bresser Pluto. See on küll vähe suurem teleskoop kui Venus (peegel 114 mm), kuid püüan anda mingi hinnangu.

Bresseri kaubamärk on minu teada tuntud optikaseadmete tootja Meade odavam bränd. Kaasasolevad okulaarid ajavad küll asja enam-vähem ära, kuid puuduseks on vääristamata ja väidetavalt plastikust läätsed. Ise soetasin õige pea peale teleskoobi ostmist teleskoop.com´ist uued ja paremad okulaarid. Samas on Venus oluliselt suurema fookuskaugusega, kui on Pluto, ning nõudmised optikale peaksid ka seega veidi väiksemad olema.

Statiiv on alumiiniumist ja jalad välja tõmmatud asendis väriseb see omajagu. Ise vaatan taevast nii, et statiivi jalgu ei ole lahti tõmmatud. See annab päris normaalse stabiilsuse, kuid pingike peab vaatluse ajal kaasas olema. Väidetavalt pidi aitama, kui jalad liiva täis panna.

Teleskoobi Venus suurimaks puuduseks on minu arvates ekvatoriaalse monteeringu puudumine, mis muudab taevakehade järgimise oluliselt keerulisemaks.

Arvan, et kui raha rohkem pole, ajab alguses asja ära küll. Samas võib-olla tasub vaadata ka mõne korralikuma pealäätsega binokli või monokli poole.

[Neal]

Ise tahaks ka teleskoopi muretseda, aga ma hetkel ei tea teleskoopidest mitte tuhkagi. Mis need peapeeglid on jne. Ma arvan, et te ei viitsi seletada, aga noh. Kas siuke teema on juba tehtud? Kui on siis ma vabandan.
.:*- Astronoomik-*:.

[sviljar]

to MIKI! tere kysiks huvipärast kuna mul endalgi pluto siis kust kohast ja kui palju maksid uued okulaarid ja kas kõik 3. Vb tasuks endalgi need välja vahetada, sest ega peegelteleskoobil muud muuta ei saa, et pilti parandada

[Neal]

Kas fookuskaugus 1124mm sobib muidu?
Teleskoop mida osta tahan on:
Kood TAL-125R Apertuur 125mm; fookuskaugus 1124 mm; suhteline ava F/8,9; toru pikkus 1280 mm; 2-tolline fokuseerija koos üleminekuga 1,25-tollisele.
Koos uut tüüpi monteeringuga, millel on korrektorpult ja polaarvisiir..:*- Astronoomik-*:.

[woot]

Aga milline on see hea binokkel mida soovitatakse osta kui teleskoopi ei saa. Pika vingumise peale ütles ema, et on nõus ostma kui ma pool ise kokku kogun. Korraliku teleskoobi poolt raha ei suuda ma küll kokku ajada:DD

[Miki]

Sviljar: Okulaarid ostsin teleskoop.com ist. 6,3 mm, 12,5 mm ja 3x barlow. Suurendused vastavalt 40x, 79x, 120x ja 238x.

Peegelteleskoopi võiks/peaks aegajalt ka justeerima. Ise meisterdasin selleks otstarbeks võtmehoidjast laseri. Juhendi otsisin netist. Ostetud on kallim aga vast parem ka. Kiiretel teleskoopidel on see vist üsna oluline.

[Henri]

Kuulge kas selline teleskoop on ka midagi väärt peale nime teleskoop?

Ega ma muud sellega taha, kui vahel tähti vaadata ja mõnikord kuud uurida. Ei peale olema über alle.

http://www.trailite.de/downloads/Orbit_700x60_en.pdf

Tänan Teid vastuste eest.

Parimat

Henri

[Tõnis]

Nimi on tal juba kirjade poolest teleskoop Lõpliku tõe määrab ikkagi optika kvaliteet ja monteeringu ning kolmjala stabiilsus.

See teleskoop ei võimalda ühes teljes liigutamisega (st. ühe kruvi pööramisega või siis mootoriga) tähti jälgida. Kolmjalg tundub olema üsna vedel - sarnased alumiiniumist fotostatiivid ei ole eriti pädevad.

Kõige suuremaks probleemiks pean ma väikest apertuuri (6 cm), see seab oma konkreetsed piirid valguse kogumise võimele ning optilisele lahutusvõimele. Väike valgusjõud e. väike suhteline ava (700/60=11.6) viitaksid justkui, et see teleskoop oleks sobivam planeetide ja Kuu vaatlemiseks. AGA peitub just siinsamas: kolmest okulaarist koosnev komplekt annab sellised suurendused (suurendus=objektiivi fookuskaugus/okulaari fookuskaugus):

	4 mm	12.5 mm	20 mm
Teleskoop+okulaar	175x	56x	35x
Teleskoop+prisma+okulaar	262.5x	84x	52x

Teleskoobi maksimaalne kasulik suurendus on rusikareegli järgi apertuur millimeetrites korrutatud kahega, sellel siis 2x60 = 120x. Kõige lühema fookuskaugusega okulaar annab aga suurendused 175x ja 262x, mis on kaugelt üle soovitatava maksimaalse suurenduse. Kui objektiivi optiline kvaliteet juhtub veel keskpärane olema, siis on selliste suurenduste korral tähtede asemel näha vaid "udused laigud". Ilma suurendava prismata on teleskoobi suurendused 56x ja 35 korda, mis on sellise pikksilma kohta täitsa viisakad. Planeete sellistega suurt ei näe (näeb Veenuse faase, Jupiteril ehk kahte pilvevööti ja 4 kaaslast, Marsi kettakujulisust ning Saturni rõnga olemasolu), Kuu vaatlemisel jätkub rõõmu kauemaks.

Prisma kasutamisel on ka pisikene probleem - üks suurendustest (84x) on iseenesest väga teretulnud täiendus, teine aga on sisuliselt sama, mis keskmisse fookuskaugusega okulaaril ilma prismata. Kuna selle "1.5x suurendava prisma" optiline kvaliteet ei ole teada, siis oleksin ma ettevaatlik.

Kokkuvõte - osta see teleskoop vaid siis, kui saad sellega enne ostmist reaalselt taevasse vaadata - kuidas paistavad kõrgel horisondi kohal olevad tähed ning milline on Kuu serv kõigi suurenduste korral. Pimesi kellelegi kingituseks ära osta

[Sama woot]

aga parool läks meelest. Aga sellest pole ju hullu.

Kas see kõlbab?

http://www.komtronik.ee/telescopes/index.php?GID=7

[Tõnis]

Woot, sa saad "Vaatleja" esilehelt paluda omale uue parooli saata.. Ega see nii tüütu ja keeruline ometi ei ole

[woot ikka]

Kaks korda proovisin. Ei tahtnud õnnestuda.

[KuuKulgur]

woot,

see teleskoop on suht normaalne tegelane selle hinna kohta. Kahe okulaariga saad kaks eri suurendust, Kuu, Saturn ja palju muudki peaksid täitsa kenasti tabatavad olema. Pildi tegemisega on raskusi, kuna fotokat selle peafookusesse monteerida pole võimalik, aga on muidugi ka teisi mooduseid.

Jalg paistab sel alumiiniumist ja siinidel olevat. See ei taga eriti head stabiilsust. Torujad jalad on ses mõttes etemad.

Omalt pool avaldan kallutatud ja omakasupüüdlikku arvamust, et www.teleskoop.eu küljel olevad Bresser Messier sarja teleskoobid on ehk isegi etemad - kolm okulaari, terastorust jalad, toekam monteering, millele võib hiljem ka mootori külge aretada.

[woot]

Nii, nüüd ma vaatasin siis seda:

http://www.teleskoop.eu/index.php?targe ... t_id=29778

Aga siin ütleb, et sellel on aluminnium jalad, või oli halb siinidel jalg?

http://www.astroshop.de/en/telescopes/o ... sier-n-130

Ühesõnaga, kas see kõlbab?

[KuuKulgur]

Sellel teleskoobi monteeringul on terastorudest jalad. Kindlapeale.

Tootja kodulehel on kenasti kirjas, et 'steel tube tripod'. Ja alguseks sobib see teleskoop päris hästi. See on praegu teleskoop.eu nö bestseller.