Talvel T-särgis tähistaevast uurida oleks ju päris mõnus. Olen seda mitmel korral läbi kinnise laeakna teinud ja nuriseda pole küll põhjust. Lahtine aken oleks aga tunduvalt parem, kuid kes see ikka toas külmetada tahab. Pealegi muudab aknast väljuv soe õhk vaatlused praktiliselt võimatuks ja jäised temperatuurid eluruumides kahjustavad nii mööblit kui toataimi.
Ühel ilusal päeval tekkis mul aga idee...
Riie…termokile…riie!? Mõeldud – tehtud. Kutsusin oma kalli naise appi ja hakkasime planeerima. Alustuseks proovisime väikeste kanga ja kile tükkidega paari erinevat moodust kanga ja termokile kokku õmblemiseks. Parim lahendus leitud, võtsin laeakna mõõdud ning tegime valmis projekti (või peaks seda nimetama lõikeks?).
Valminud observatoorium kujutab endast tegelikult 3 kihilist kardinat. Kahe tavalise kostüümikanga (puuvill, polüester) tüki vahele on paigutatud tõhusalt soojust peegeldav spetsiaalne mylar termokile. Tänu kilele ei pääse soe õhk observatooriumi luugist välja ehk külm ei leki tuppa.
Kardin moodustab laest põrandani (suure varuga!) karbi ehk väikese soojakindla ruumi, kus asub teleskoop ja muu vajalik kraam. Kardinad on lihtsalt teisaldatavad ning laes olevad valged konksud ei mõju kuigi häirivalt.
Vajadusel ma mahun sinna sisse ka ise päris kenasti ära, et vajadusel seadistada monteeringut, korrigeerida teleskoobi teravust või keerata ette uus filter. Monteeringu, giidteleskoobi ja kaamera kontrollimiseks vajaliku juhtmed tulevad hõlmade moodi “ukse” vahelt tuppa ning sooja ei leki kusagilt välja.
Esimesed testid
Paar nädalat tagasi, kui observatoorium valmis sai, testisin seda +5 C ilmaga. Tulemused olid paljutõotavad. Toas ei toimunud mingit temperatuuri langust.
Möödunud nädalal oli mul observatooriumis “luuk” lahti veidi üle nelja tunni. Toa temperatuur oli stabiilselt +20C ning observatooriumis oli tempreatuur +1 C. Kahjuks läks sellest neljast tunnist osa raisku aga mõned kasulikud tunnid IC 443 materjali õnnestus siiski koguda.
Eks näis, mis siis saab, kui temperatuur -10 peale langeb
Kuna meil on ida suunas avanev katuseaken, saan ma läbi lahtise akna vaadelda (asimuut) 60 kuni 160 kraadi vahele ja kõrguses 30 kuni 53 kraadi vahele jäävat ala. Pole just teab mis vaateväli aga talvel saab vara peale hakata ja ajab asja ära küll.
Mis ma observatooriumi nimeks panen?
Kuna peamine ehitusmaterjal on päikesepurje meenutav metalne mylar kile, siis äkki sobiks nimeks Päikesepurje Observatoorium. Kas see oleks liiga kummaline?