Erki kirjutas:Äkki saad sa sellest teisest ka pildi teha?Või seda teist ei näegi kuna ta asub liialt kaugel? Ja mis teleskoop oli?
Kui mingile objektile on antud
näivaks tähesuuruseks 14.8, siis saab teda kaamera ja suhteliselt keskpärase teleskoobiga "nähtavaks" muuta. Kui sa saad ligi mõnele 12"+ teleskoobile, näed sa seda ähmast täpikest ka nö palja silmaga.
Näiv ja
tegelik tähesuurus ehk heledus, võivad olla aga väga erinevad. Kujuta ette, et sul on 3 valgusallikat. Üks on 5 m, teine 5 km ja kolmas 5 va kaugusel. Kui nad kõik
näivad sulle sama heledatena (näiv heledus), siis millise valgusallika
tegelik heledus on kõige suurem? Ikka see, mis asub kõige kaugemal.
Esimene neist on vaevu hõõguv lambipirnike ja kolmas on täht, kauges päikesesüsteemis.
OJ 287 puhul ongi hämmastav (vähemalt mulle)
selle kaugus 3.5 Gly ehk 3,500,000,000 valgusaasta ja näiv tähesuurus (magnituud) 14,2. (loe lisaks: "http://www.google.ee/search?q=tähesuurus")
Palja silmaga nähtav Andromeda udukogu (tegelikult galaktika, M31), asub meist vaid 2,5 Mva kaugusel (2.5x10^6 ly - 2,500,000).
Võttes appi korraliku amatöörteleskoobi, õnnestub sul heal ilmaga näha näiteks
Messier'i kataloogi kaugemaid liikmeid. Need jäävad aga kusagile 60 Mly (60×10^6 ehk 60,000,000) valgusaasta kaugusel.
Pika jutu mõte on see, et 3.5Gly kaugusel käib ikka väga tõsine mürgel, et olla nähtav selliselt hoomamatult distantsil.
Enamus peab neid objekte visuaalselt igavaks. Nõus, aga lisades siia juurde need pöörased numbrid, muutub see hägune täpike päris huvitavaks. Googelmoogelda veidi ja sa leiad päris palju huvitavat infot nende kohta.
