kollimeerimine (TAL-2)

[sviljar]

Sain ka endale laserkollimaatori. Proovisin siis. Sekundaarpeegli reguleerimisel laser täpp peapeegli tsentrisse, lihtne. Seejärel primaarpeegli reguleerimisel täpp kollimaatori tsentrisse. Kui see tehtud, siis lasertäpp torust välja ei paistnud (järelikult nagu ok). Lõpuks siis laseri täpp asetses peapeegli tsentrirõnga välimise serva kõrval. Ja okulaari katte august sisse vaadates oli sekundaarpeegel väga vasakul. ja rist ei olnud ka keskel. Pole muidugi vaatlust veel teinud, et näha kuidas pilt paistab, tea kas ikka on korras kollimeerimine. Lihtsalt täpi paikapanemisest vist ei piisa, peab jälgima ka nende asetust okulaari katte august sisse vaadates.
Seletage, mis ma valesti olen teinud või tegemata veel jätnud


Teleskoop ikka Bresser Messier N130

[vtl]

Mul oli see auguga kork juba õnneks kaasas.Suht lihtne selle järgi tundub küll.Kuid ma pole kindel.Suuremad suurendused suht udused kipuvad olema.300´peegli läbimõõt,et 600 peaks siis veel efektiivne suurendus olema.Kuid 300 vast heal juhul.Tegelikult parim,mida naudin on 60ne kordne suurendus.25 mm silm.Sinna barlow veel vahele panna,suuremaks küll,kuid seda kvaliteedi arvelt.

See "max suurendus = 2x peegli läbimõõt mm" on rohkem teoreetiline lahutusvõime piir, mitte igast asendist garanteeritud väärtus, mis iga apertuuri korral kehtib. Oluline piiraja on siinkohal atmosfäär. 300x suurendus on isegi hea näitaja.

[vtl]

...Ja okulaari katte august sisse vaadates oli sekundaarpeegel väga vasakul. ja rist ei olnud ka keskel. Pole muidugi vaatlust veel teinud, et näha kuidas pilt paistab, tea kas ikka on korras kollimeerimine. Lihtsalt täpi paikapanemisest vist ei piisa, peab jälgima ka nende asetust okulaari katte august sisse vaadates.
Seletage, mis ma valesti olen teinud või tegemata veel jätnud

Ega Sa laserkollimaatorit väga tuugalt okulaarihoidikusse kinni ei pigistanud?

Laseriga tuleb arvestada seda, et kui laserkiir ei ole okulaarihoidikuga paralleelne, siis võib kergelt saavutada olukorra, kus optilised teljed ei ole toru teljega paralleelsed. Toru on näiliselt kollimatsioonis, aga tegelikult saad rida moonutusi.

http://web.telia.com/~u41105032/kolli/kolli.html#laser

[sviljar]

Üks nõme asi on see, kui mõlemast kruvist korralikult ei keera kinni, siis jääb sinna sisse liikuma.See ka et selle kinnituseks okulaarihoidjal 2 kruvi, mis vb suruvadki kollimaatori viltu. Kas pärast õiget kollimeerimist peaks siis peale peapeegli reguleerimist ka täpp peapeegli tsentrisse jääma?

[KuuKulgur]

Ja-jah, lisaks sellele, et sekundaarpeegli kalduolekut nende kolme kruvi abil seadistada, mille puhul on abiks laseri täpi sättimine peapeegli tsentrisse, tuleks jälgida ka sekundaarpeegli asendit oma telje suhtes (see keskmine kruvi sekundaarpeegli hoidiku küljes; kui see lahti teha, siis saab sekundaarpeeglit ümber optilise telje keerata). Sekundaarpeegel peab okulaariaugust sisse vaadates paistma ringina ja laseri kiir peab esmalt sattuma ka sekundaarpeegli tsentrisse.

http://www.atmsite.org/contrib/Carlin/collimation/

http://youtu.be/8G98RTP6jbY

[vtl]

http://web.telia.com/~u41105032/kolli/kolli.html

http://www.atmsite.org/contrib/Carlin/collimation/

Leia nendel (eri aadressidel) olevate viidete vahel 10 erinevust

[sviljar]

Vot selle sekundaarpeegli tsentrisse täpi seadmine ongi raske kuna seda ei näe ju, seal saab ainult visuaalselt loota et on tsentris. Kui kollimaator okulaari augus siis vaadata saan ainult eest või eemaldades peapeegli ja siis toru tagant otsast vaadata. Võin ka millegagi oma jutus siin võssa panna, või jäi mulle miskit kahe silma vahele.
Kas sekund. peeglile tehakse muidu tsentrirõngas peale (see eeldab sek.peegli eemaldamist koos rsti ja rõngaga. Kas nii väga teleskoobi lammutamiseks ei lähe?

[Tõnis]

Aga sa tsentreeri esmalt sekundaarpeegel okulaaripesa suhtes... Vist praktiliselt kõigil neil sekundaarpeegli hoidjatel mida mina näinud olen, saab sekundaarpeeglit tervenisti peapeegli poole ja sellest eemale liigutada.
Sa tahad saada olukorra, kus sekundaarpeegli peegeldav osa on okulaaripesa suhtes tsentreeritud. Seda saad vaadata kasvõi palja silmaga.

[vtl]

Vot selle sekundaarpeegli tsentrisse täpi seadmine ongi raske kuna seda ei näe ju, seal saab ainult visuaalselt loota et on tsentris. Kui kollimaator okulaari augus siis vaadata saan ainult eest või eemaldades peapeegli ja siis toru tagant otsast vaadata. Võin ka millegagi oma jutus siin võssa panna, või jäi mulle miskit kahe silma vahele.
Kas sekund. peeglile tehakse muidu tsentrirõngas peale (see eeldab sek.peegli eemaldamist koos rsti ja rõngaga. Kas nii väga teleskoobi lammutamiseks ei lähe?

Ei, sekundaarpeegli keskele mingit märki ei tehta. Kuna sekundaarpeegel on sile, siis pole oluline teda millimeetri pealt tsentreerida, lihtsalt tuleks jälgida, et ta oleks silma järgi enam-vähem okulaariava keskel. No, et valgus sekundaarpeeglist mööda ei läheks

Ära ilmaasjata peegleid maha küll hakka võtma, kollimeerida peab saama ka niisama.

[sviljar]

Nendest nippidest ja soovitustest on kindlasti kasu, tänud vastajatele. Kõigepealt kui nüüd õhtu peaks aega tekkma vaatan üle soovituste järgi, miskit maha kakkuma ei hakka tõesti Kõige esimesena kui mul ei olnud veel kollimaatorit , siis sain okulaari katte august vaadates sek.pgl. tsentrisse, tänu Tõnise näpunäidetele.
1) Kõigepealt reguleerin ilma kollim. sek.pgl okulaari katte august tsentrisse
2) Panen kollim. külge ja reguleerin täpi peapeegli tsentrisse
3) Kontrollin täpi asukohta kollim skaalal ja vajadusel reguleerin kollim skaala tsentrisse täpi

4) Peaks olema paigas . Kollimaatori sisselülitusel peaks täpp asetsema peapeegli tsentris ja ka kollimaatori skaala tsentris, lisaks veel sek.pgl okulaari katte augu keskel.


Kas nii peaks kõik ideaalis välja kujunema?

[sviljar]

Njah, päris nii ikka ei tulnud. Täpp asetseb muidugi igas asendis tsentris ehk siis laserikiir peegeldub algallikasse tagasi. Kuid sek.pgl. ei ole okulaari katte august vaadates tsentris. Lisan pildid.

[mart]

Minu arust on sul need peeglid juba päris kenasti paigas.

Vaata eelmistel lehekülgedel olnud jooniseid ja teksti ning alust sellest, et sa teed endale selgeks, mis sulle sealt okulaari torust tegelikult paistab.

See võtab veidi aega ja harjumist. Kui sa selle ära tabad, muutub protsess väga lihtsas. Võta appi tükk paberit, nagu seal kirjas.

1) sekundaarpeegel enne - kas näed selles suure peegli servasi (ja 3 klambrit)? Aja suure peegli peegeldus sekundaarpeegli keskele (ignoreeri kõike muud!) servade järgi.
2) Nüüd mine uuri eelmisel lehekülje rohelist joonistus ja veendu, et sa saad aru, mis seal näha on ja mis on mille keskel ja mis tundub nihke olevat.
3) Kruttides suurt peeglit aja pilt paika ehk õiged täpid/peegeldused üksteisega kattuma.

Nüüd võid seda laseriga kontrollid aga enne vaata, mida teeb laseri kiir, kui sa kollimaatorit fokuseeria torus keerad. Kas kiire moodustatud täpp liigub suure peegli märgist sisse välja?

Lõplik test on nn "star test" ehk tähe test ja see määrab kõik.

[sviljar]

Tänud. Nüüd jälle üks proovimine ees ootab. Seda paberi värki mõtlesin isegi teha kuid ei teinud, nüüd tuleb teha. Näeb kindlasti paremini. Kas tähetesti all mõtled neid kiiri risti ja 2 kaldus läbi tsentri?

[mart]

... Kas tähetesti all mõtled neid kiiri risti ja 2 kaldus läbi tsentri?

Võtad ühe kena kirka tähe, ajad selle kenasti vaatevälja keskele ja siis hakkad pilti fookusest vaikselt välja kruttima ja vaatad, mis tähega juhtub. Kui ringid on enam-vähem ühtlased on kõik korras. Aga ära selle pärast väga hullusti ka muretse.

[sviljar]

Nii nüüd peaks paigas olema. Kui paberi vahele panin nägin ilusti sek.pgl. kuju ümmargusena ja peapeegli kinnitusi ja risti. Sättisin natuke sek.peeglit ja siis laseriga edasi kuni täpp oli peapgl ja kollim. skaalal keskel. Jääb üle oodata selget taevast ja vabat aega, mis alati on takistuseks selge taevaga millegi pärast olnud. Kuid üritan. Algselt kollimeerimise alustamisel lendas kohe laseri täpp torust välja, ei enam.
Kui saan proovivaatlusele, siis annan kindlasti teada erinevusest enne ja pärast seadistamist. Loodan ka pilte teha kuna astrofotograafia postitus pole neid päris pikka aega saanud.


Lootes kõige parimat ja kindlasti Herr Selget Taevast


Tänud Mardile ja teistele .

[sviljar]

Sai käidud kontrollimas tulemust. Taevas oli õrnalt uduvinene, seega väga head pilti ei saanudki. Kuid kontrollisin ühe tähe peal ära. Suunatud tähe peale hakkasin tähte fookusest välja viima kuni tekkisid rõngad ja need rõngad olid minu arust täiesti perfektsed. Valge rõngas must valge ja keskmine osa. Kasutasin 100x suurendust.
Mõtlesin siis peegelkaameraga pilti teha, kuid see ikka minu jaoks suht võõras teema. Digikaga sättisid iso ja säri paika ja tuli tähti mis mühises pildile. Peegelkaameraga manuaal reziimis ikka suhteliselt raske. Arvata võib, et siin peab teadmisi juba rohkem olema. Kui kaamera ilma obje ja okulaarita ühendasin, siis oli millegipärast näha teleskoobi otsa risti. Huvitav mida seal veel muutma peaks? Või manuaalreziimis pildistamine peegel kaameraga proffidele, et algul tuleks s reziimis proovida ainult säriaega muuta ja lasta kaameral ülejäänud teha vast.
Nüüd muidugi tuleks oodata veel selgemat taevast ja ka kuud, et kuidas kuu suurema suurendusega paistab nüüd.

[raigs]

Kui risti nägid polnud fookus tõenäoliselt paigas.Fokuseerida on parem,kui saad pildi arvuti.Pane algul iso põhja,siis hea fookusesse ajada,hiljem tõmma ta uuesti maha.Ava võiks ka suur olla.Et väikseim arv.

[sviljar]

Tegelikult pikalt ei saanud katsetada ka. Natuke sättisin seda teleskoobi fokuseerijat, kuid järelikult oleks pidanud rohkem kruttima Ja ega mujalt ei saa ka seda fokuseerida kui ainult teleskoofi fokuseerijat.

[raigs]

See veel,et võibolla mingeid vahe juppe veel vaja.Mina keeran barlowl optika osa küljest ära ja panen selle,siis saan alles paikka.

[sviljar]

Väga õige mõte. Osadel teleskoopidel on pika käiguga fokuseerimine. Ja võimalik, et selles asi ongi. Kõige lihtsam näide: kui tahad ligikaudu 7-12m vahemikus teravat pilti fokuseerida, siis vaja u.30-40cm torujuppi . Kuigi sellist vaatlust tavaliselt ei tee.
Katsetan seda barlowga.