teleskoobi numbrid

[sviljar]

Mul on olnud 2 teleskoopi yks praegugi alles olen vaadelnud taevast nii suvel, kui talvel, ilus huvitav aga midagi jääb alati väheseks! Kysimus tuleks siis teleskoobi mõõtude kohta, kui huvi oleks näha planeete selgemalt, suuremalt, kuud samamoodi ja ma arvan et kui on selline teleskoop, siis näeb juba galaktikaid kaksiktähti udukogusid jne. Kas sellisel juhul oleks vaja suurema läbimõõduga ja lyhema toruga teleskoopi või mis need mõõdud peaksid olema? Miks ma seda uurin, põhjus lihtne,soov osta korralik teleskoop, mis ei pea ilmtingimata kaasaskantav olema.  Ja muidugi lihtsalt planeedi kui täpi vaatamisest enam ei piisa kuna bresser plutoga jupiteril laike näha pole ja marsil samamoodi! Mida soovitaksite?

[Anonymous]

Esiteks oleks vaja paika panna hind siis on lihtsam valida soovitada. Kui hind ei ole probleem võiksid vaadata MEADE ja Celestroni teleskoope alates 8" mis on varustatud juhtpuldiga. 

[Tõnis]

Planeetide suurelt nägemiseks (eriti Marsi!) tuleb kasutada suurt suurendust. Praegu on Marss ka umbes 500x suurenduse korral ainult üpris väike kettakene, millel tolmutormi tõttu vist ka erilisi detaile näha pole. Kui tolmutormid vaibuvad, siis on Marsi pinnal näha mitmesuguseid tumedamaid laike ning enamasti ka ühte polaarmütsidest. Aga väike on Marss ikkagi.

Võiks ju arvata, et kasutaks siis 1000x suurendust - paraku ei ole asi nii roosiline. Piirama hakkavad järgmised asjad: teleskoobi apertuuri suurus (peegli/objektiivi läbimõõt) ja veel rohkem Maa atmosfäär. Isegi 500x suurendus (millega võiks korralik 20+cm teleskoop hakkama küll saada) on nii suur, et tõesti stabiilset kujutist näeb ainult murdosal öödel. Suurel suurendusel ei ole mõtet, kui kujutis on kehv (tähtede "läbimõõdud" suured) ja väga rahutu (e. "hüppab" kogu aeg vaateväljas ringi).

Loomulikult aitab siinjuures kannatlikkus ning sage vaatlemine. Küll ükskord tuleb see ideaalne ilm ka ning siis võib käiku lasta ka kõige kangemad okulaarid-suurendused. Kannatlikkuse all pean ma seda silmas, et vaatlusel vaadata ikka päris tükk aega okulaarist sisse.. pausidega võibolla pool tundi ja enam. Rusikareegel, millest üle ja ümber ei saa on selline: "mida rohkem silma treenid (e. vaatled), seda nõrgemaid objekte ja peenemaid detaile oled võimeline märkama". See kehtib ühtemoodi nii Kuu, planeetide kui süvataeva objektide vaatlemise kohta. Kindlasti tuleks lasta enne vaatlemist teleskoobil välisõhu temperatuurini jahtuda, muidu rikuvad teleskoobi torus liikuvad soojad õhuvoolud omakorda kujutist.

Kahjuks tänapäeval veidi unustusehõlma vajunud meetod oma silma ja aju treenimiseks on nähtava ülesjoonistamine. Joonistamiseks ei pea olema sugugi kunstnik, okulaarist näha oleva täheparve, galaktika, planeedi või Kuu detailid suudab pea iga inimene üles skitseerida. Alustades kõige suurematest ja üldisematest detailidest ning liikudes järjest väikemateni. Vaja läheb ainult veidi paksemat valget paberit ning poolpehmet harilikku pliiatsit.

Miks joonistamine nägema õpetab? Ma arvan, et mingite detailide üles joonistamiseks peab piisavalt sageli võrdlema nähtavat pilti okulaaris ning paberil. Kui hakata suuremaid detaile täitma peenematega, siis kontsentreerub tähelepanu ka okulaaris nendele väiksematele detailidele. Tähelepanuvõime areneb sellega kahtlematult. Head "projektid" alustamiseks on näiteks: Kuu merede servades olevad suured kraatrid ja mäed, Plejaadid (lihtsalt tähtede asendi ja võibolla ka "suuruse"/heleduse ülesmärkimine täheparves), talvel Orioni udu M42, Jupiter koos oma kuudega või siis vöötide paiknemine Jupiteri kettal, Saturn koos oma kettaga, Veenuse ja/või Merkuuri faaside muutumine.

Mis puutub Bresser Plutosse, siis sellega on sul suurim suurendus umbes 186x, mis ei ole sugugi vähe. Kui sa nüüd mõtled, et tahaks planeete suurelt näha, siis ka 500x suurendus teeb selle Marsi-täpikese läbimõõdu ainult 2.5 korda suuremaks. Samas 200x suurendusega saad sa vaadelda pea igal ööl (või igal teisel), 500x suurendust võibolla saad kasutada (nii, et sellest tõesti tolku oleks) ainult kord nädalas. Teine lugu on see, kui Bresser Pluto peaks mingil põhjusel halva kujutise tekitama...

Loomulikult pakub 20 cm ja suurem Meade või Celestroni täisautomaatne teleskoop tolle Bresser Plutoga võrreldes palju rohkem võimalusi. Kuid oled sa kindel, et oled jõudnud oma praeguse teleskoobiga selle pakutava piirile? Küsin seda eelkõige seepärast, et võib-olla ostad omale "suure teleskoobi" ning pettud kõvasti...

Parim võimalus teada saamaks on otsida ühendust kellegagi, kellel on omal piisavalt suur teleskoop ning proovida koos vaadelda.
Siis saad mingigi ülevaate suuremate teleskoopide poolt pakutavast.

[sviljar]

tänan sellest on suur abi.Nyyd peab leidma kellel on võimsam teleskoop ja kes asub tartu lähedal või tartus!

[Neal]

Ma ise tahaks peagi osta endale siukest teleskoopi... Kas see on liiga nõrk vms, et vaadelda tähti ja planeete?
http://www.teleskoop.com - Otsingumootor - Kood TAL-125
.:*- Astronoomik-*:.