Päikese vaatamine.

[jeerum]

kas Bresser pluto-ga õnnestuks kuidagi päikest vaadata?

Kunagi noor olin siis mäletan, et mingi vene riistapuu oli, kuhu käis spets filter vahele

Lahe oli vaadata päikese leeke

[Tõnis]

Päikest saab edukalt vaadata projektsioonimeetodil. Teleskoobi okulaarist väljuva valguse võib suunata valgele ekraanile. Fokuseerija abil saab kujutise ka teravaks.

Mõned nüansid on küll olemas:

• Kui teleskoobi apertuur (e. täisava) on küllalt suur, siis kokku koondatud päikesevalgus võib okulaari niivõrd kuumutada, et see läheb katki. Aitab teleskoobi ette pandav kate, millel on mõne sentimeetrise läbimõõduga (nt 5cm) auk sees. Refraktoritel võib auk põhimõtteliselt olla ka pilukujuline, kuid praktikas kipub see kujutist rikkuma.
• Kui ekraan ei ole mingi vahendiga kinnitatud teleskoobi külge, siis tuleb seda väga sageli edasi tõsta. TAL-teleskoopide eeskujul ekraanihoidja ja varjuki ehitamine ei tohiks väga ülejõu käiv olla.
• Kui ekraan on Päikese poolt otse valgustatud, siis ei ole sellel suurt midagi näha. Eriti, kui projitseeritud Päikese kujutis on küllalt suureks aetud. Ehk - kaval on ekraani otsese päikesevalguse eest kaitsta
• Läbi okulaari saab Päikest vaadata vaid siis, kui teleskoobi objektiivi ette on kinnitatud _KINDLALT OMA KOHAL PÜSIV_ spetsiaalne päikesefilter. Näiteks võib tuua nn. Baaderi filter, ostmiseks on vist mugavaim Eesti veebipood http://www.teleskoop.com/ (NB! Silmaga vaatamiseks tuleks osta just see rohkem neelav kile).
• KINDLASTI MITTE VAADATA PÄIKEST LÄBI OKULAARI, KUI TELESKOOBIL EI OLE OBJEKTIIVI EES PÄIKESEFILTRIT
• KINDLASTI MITTE KASUTADA PÄIKESE VAATAMISEKS OKULAARFILTREID!! Need lähevad kuumuse käes veel kiiremini katki, kui okulaarid.

Mida projektsioonimeetodil ning läbi päikesefiltri vaadates näeb? Kindlasti Päikese kettal olevaid tumedaid plekke (kui neid on, jooksev info näiteks http://www.spaceweather.com/). Kui suurendus veidi suurem, siis on näha ka üksikuid heledamaid piirkondi, eriti päikeseplekkide läheduses. Nii plekid kui heledamad piirkonnad pöörlevad koos Päikesega, tehes täistiiru umbes ühe kuuga. Seejuures liiguvad Päikese ekvaatorist erineval kaugusel olevad plekid erineva kiirusega. Päris suure suurendusega on võimalik eristada ka Päikese pinna granulatsiooni. Kindlasti torkab silma, et Päikese ketas ei ole ühesuguse heledusega.

Selliste vahenditega ei ole paraku võimalik näha Päikese protuberantse, sest nende kontrast valges valguses (taeva heleduse suhtes) on ülimalt väikene. Küll saab protuberantse vaadelda spetsiaalsete päikeseteleskoopidega, mis lasevad läbi vaid vesiniku kõige tugevama spektrijoone valguse (653.5 nanomeetrit, tumepunane).

Lihtsalt korraks vaatamine on kindlasti huvitav, kuid märksa rohkem saab Päikese kohta teada, kui joonistada (või pildistada) nähtavat. Projektsioonimeetodil on see eriti lihtne - ekraanile kinnitada valge paberileht, millele on sirkliga joonistatud nt 10-15 cm läbimõõduga ring. Liigutage teleskoopi ja ekraani nii, et ring ning Päikese kujutis langeksid täpselt kokku (ka mõõtmetes) ning märkige ringi sisse päikeseplekkide või muude detailide asukohad. Mõnel järjestikusel päeval niimoodi vaatlusi tehes saab juba aimu Päikese pöörlemisest ning ekvaatori asendist (kas see on Maalt vaadates alati samas asendis?).

Kui päikeseteleskoobis on parajasti näha mõnda eriti uhket protuberantsi, võib proovida seda pildistada (nt. kord minutis), hiljem on päris huvitav jälgida, kuidas protuberants kasvab ja kahaneb. Loomulikult ootab neid pilte ka "Vaatleja"

[jeerum]

oot hea vastus, kuid kas ma selle kile pean asetama teleskoobi avause ette, et valgust juba vähendatakse teleskoopi sisenedes?

Siis tean kas tellinn 400 ruutsentimeetrit või 10  

[Tõnis]

Ikka teleskoobi avause ette. Kui tegu on peegelteleskoobiga, siis võib teha ka mitu väiksemat ava, mis on parajasti nii suured, et nendest peapeeglile langeva valguse teele ei jääks sekundaarpeegli hoidja(d). Avad on kaval teha ümmargused, see annab parema kujutise. Kuna see Baaderi kile on väga õhukene, sulaks ta kardetavasti okulaari ette pannes kohe ära

Vihje meisterdamiseks - proovi iga hinna eest hoiduda sõrmejälgede ja kriimude tekkimisest kile pinnale, kile hakkab sealt väga kergesti läbi paistma. Turvalisuse huvides on mõtet kile tükk lõigata nii suur, et katab augu servi vähemalt sentimeetri ulatuses. Viimane asi, mida võiks tahta, on tuulepuhangus osaliselt augu eest ära puhutud kile.. Baaderi kilet on suhteliselt niru liimida, esmalt soovitan kile mõnest kohast kinnitada näiteks teibiribakestega (need võib ka pärast alles jätta) ning tilgutada liimi kile serva alla.

[jeerum]

Hea, siis pean ainult selle avause järgi kile ostma, oleks pidanud 114 diameetriga kile võtma oleks suht kallis olnud Mul sellel kaitse kaanel semmune auk sees

[jeerum]

uh läks õnneks, üritasin siis päikest projekteerida valgele ekraanile - tulemuseks oli see, et see pikendus julla mis sinna vahele käib (suurendaja vist) kärssas väheke

[l6hmus]

Kärsatamine on projektsioonimeetodil Päikest vaadeldes tavaline:). Kui enda 60mm teleskoobiga kunagi Päikese jälgimist alustasin, siis suutsin okulaari diafragma (auguga plastikust ketas, mis asub okulaari esimeses fookuses) ikka korralikult loperguseks sulatada.

Päikest näinud okulaar

[Tõnis]

Karm värk

2006. aastal käisime Türgis täielikku päikesevarjutust vaatamas. Vaatlemiseks oli kaasas ka teleskoop TAL-150P8. Poolvarju ajal kasutasime seda justnimelt Päikese kujutise ekraanil näitamiseks. Loomulikult oli teada, et küllalt suure apertuuriga (sel TALil on 15cm) teleskoop kogub nii palju valgust, et teleskoobi sekundaarpeegel või okulaar võib kuumuse tõttu puruneda, seepärast kasutasime ka komplektis kaasas olevat 5cm auguga toru korki.

Hoolimata vähendatud apertuurist sai mõneminutiline elektrikatkestus korgile peaaegu saatuslikuks. Teleskoop jäi seisma ning Maa pöörlemisest tingituna sõitis koondunud kiirtekimp sekundaarpeeglilt maha ja jättis korgi siseküljele sulanud riba ning mõned pisikesed auguhakatised kah!

Loo moraal ongi eeskätt see, et projektsioonimeetodi korral tuleb apertuur suhteliselt väikeseks teha, muidu lõppeb uudistamine vaatlusinstrumendile nii nagu l6hmuse pildil või veelgi hullemini.

[Anonymous]

Vabandust, ei ole kõike seda teksti läbi lugenud ja tahan küsida, kas ainult päikesekilest piisab ? Et mingit filtrit ei ole lisaks vaja ?

[l6hmus]

Neelavast kilest (mis ongi ju tegelikult filter) objektiivi ees peaks täiesti piisama. Korrates Tõnise juttu (juhuks kui sa seda läbi ei ole lugenud):

•  Läbi okulaari saab Päikest vaadata vaid siis, kui teleskoobi objektiivi ette on kinnitatud _KINDLALT OMA KOHAL PÜSIV_ spetsiaalne päikesefilter. Näiteks võib tuua nn. Baaderi filter, ostmiseks on vist mugavaim Eesti veebipood http://www.teleskoop.com/ (NB! Silmaga vaatamiseks tuleks osta just see rohkem neelav kile).

[Anonymous]

Ja kas peab selle asja ka tegema mis sul pildi peal oli ? Või saab lihtsalt mingi kummiga panna see kile ümber okulaari ?

[l6hmus]

Kile tuleb panna ikka objektiivi, mitte okulaari ette. Ise ei ole sellist kilet kunagi kasutanud ja ei oska öelda kui vastupidav see on. Ma usun, et kui teha torule vastav otsik (papist), kus on auk, mis kaetud selle kilega, siis on selle võimalik kasutusperiood kindlasti pikem, kui lihtsalt kile kummiga ümber objektiivi tõmmates.

[Tõnis]

Too Baaderi kile on tegelikult väga õrn. Ka kriimustused kipuvad kergesti tulema, vastu valgust vaadates nähtavalt kriimustatud kile ei täida oma eesmärki. Mina sellisel juhul läbi teleskoobi palja silmaga küll ei vaataks.

Baaderi kilega filtri tegemist on väga kenasti ja selgelt kirjeldatud õpetuses, mille leiab aadressilt http://www.baader-planetarium.com/sofif ... tung_e.htm .

Head meisterdamist ning ohutut vaatlemist!

[algaja8]

Mul on 127mm katodrioptiline teleskoop ja baaderi kile.Aga kuidas ma peaks selle teleskoobile ette panema,et kõige parem kujutis tuleks?
Muide ,mul on baaderi kile ,mis neelab 99.999 valgusest alla.

[Erki]

Tõnise postituses on see olemas!

[handosini]

Kui mul on 127 mm apertuuriga teleskoop, siis kas piisab ka ca 60 mm läbimõõduga Baaderi kilega kaetud filtrist (ülejäänud ava on siis papiga kaetud). Või annab täismõõdus Baaderi filter parema kujutuse?

[raigs]

Võid täismõõdus teha ka kui liiga vedel ei jää.Aga,kuna sul on maksutov,siis keskele 60mm ava pole tark teha(tõenäoliselt,kui teed näed vast siiski,peegel tundub veel pea poole väiksema mõõduga olevat),pigem tee kaks ava kummalegi poole sekundaarpeeglit,nii,et peegel ava segama ei jääks.

[vtl]

Mul on 127mm katodrioptiline teleskoop ja baaderi kile.Aga kuidas ma peaks selle teleskoobile ette panema,et kõige parem kujutis tuleks?

Mina tegin esmalt 8" (200mm) SCT-le kaks 5cm auku ja leidsin, et visuaalseks vaatluseks oleks võinud isegi tiba eredam olla, fotografeerimisest rääkimata.

Siis on mul veel üks pisike 100mm avaga F10 Maksutov ja sellele tegin üle terve apertuuri. Minumeelest on igati paras heledus ja teoreetiliselt peaks sealt detaili rohkem tulema, kui kahest väiksest august kahel pool.

Muide ,mul on baaderi kile ,mis neelab 99.999 valgusest alla.

See ongi visuaalseks vaatluseks mõeldud tavaline kile, mille optical density ehk OD on 5
Fotografeerimiseks on muide ka spets kile olemas läbipaistvusega OD 3.8.

Valem on lihtne - OD on eksponentaalne ühik - 1 OD võtab 10x valgust maha ehk jätab järele 10%.
2 OD võtab 100x valgust maha, 3 OD võtab 1000x ja 5 OD võtab 100 000x valgust maha.

[vtl]

Võid täismõõdus teha ka kui liiga vedel ei jää.

Mina kasutasin ühe 116mm värvilise valgusfiltri ära, mis Maksutoviga komplektis oli. Kleepisin kile kahe tugeva pappsõõriku vahele ning keerasin filtriklaasi asemele kahe rõnga vahele. Jäi igati tugev ja kena.

[vtl]

Too Baaderi kile on tegelikult väga õrn. Ka kriimustused kipuvad kergesti tulema, vastu valgust vaadates nähtavalt kriimustatud kile ei täida oma eesmärki.

See kile on üks kummalise iseloomuga värk. Kui filtrit ehitasin, siis proovisin jääke igati venitada, kortsutada ja saeteraga kriimustada. Seda peab ikka täie jõuga venitama, enne, kui ta katki läheb. Metalliseering (või mis iganes pinnakate see on) on mõlemal pool ning juhuslik kriimustus valgust läbi ei paista. Ühesõnaga, tundub välisest haprusest vaatamata tugev värk.

Samas, filtri ette pandud kilet sai sõna otseses mõtte siidikinnastega ja äärmise ettevaatusega käsitletud, ühtegi kriimu ega kortsu ei ole ja mehhaaniliselt kusagile vastu mindud ei ole... täna aga märkasin, et täiesti ootamatult on kilesse tekkinud kaks imetillukest nõelatorke sarnast ava, millest valgus läbi paistab. Millest, seda ei oska seletada.