Tähistaevas

[janette13]

Tere! Mul on kaamera Nikon d3200. Sooviksin sellega pildistada tähistaevast, olen juba mõned katsetused teinud aga tahaks teada kuidas saaksin paremini. Kuna koolitus on alles märtsis siis äkki saan siit mõned teadmised. Mida te üldse arvate sellest kaamerast lihtsas keeles

[raigs]

Võid sellega vabalt pildistada tähistaevast. Tee katsetusi. Palju Sa oma kaamerat üldse tunned? See tuleb ajapikku. Arvan, et statiivi vajalikust mainida on vist suht mõtetu, sest see on Sul ju olemas.
Teravustamine on väga oluline, et oleks kenasti lõpmatuse peal, kui paistab kuu, siis teravusta kuu peal ära ja võta automaatne teravustamine välja, igaksjuhuks vaata ka, mis asendis on, mine tea, vaja kastet pühkida, et saad tagasi keerata. Selle lõpmatuse võid muidugi juba päeval välja otsida. WB on oluline asi, see määrab õige tooni. Ilma kuuvalguseta vast 3200 oleks OK. Kuuvalgusega kõrgem, vast 3800. Kui RAWd pildistad saad seda hiljem ka õigeks keerata, saab ka jbg-d kuigipalju. Säri, kui tavaline mitte taevaga kaasaliikuv statiiv, siis, kui laia vaatevälja pildistad, võib 20 seki vabalt olla, ilma, et tähed silmnähtavalt välja veniks, ehk kannatab 25 või 30ndki. ISO, seda pead ka katsetama, ta peab ikka suht kõrge olema, 3200, 4000? või isegi rohkem, seda peab arvestama, et kõrge ISOga tuleb ka palju müra. Ja ava, see keera täitsa lahti kohe, mida suurem ava, seda rohkem valgust sensorile jõuab. Ehk oli kuidagi abiks, pead ise katsetama proovima, kui äkki tähetriibu pilti tahad veel teha, võid ISO julgelt allapoole keerata, avagi võib-olla veits koomale, säriaega julgelt 10nete minutite peale, leia mingi sobiv objekt veel ka pildile, kasvõi mingi puu või metsaviir all ääres, mis iganes. Head katsetamist.

[janette13]

Oma kaamerat ma ei tunnegi väga, sest alles sain ta. Varem mul peegelkaamerat pole olnud. Ja sain ka koolituse kaasa selle ostuga aga see alles märtsis. Statiiv on olemas küll. Aga ma ei oska iso, säri ja ava korraga paika panna. Ei lase valida.

[raigs]

Keera ta asendi M peale, siis saad sättida nii, nagu Sul vaja.
Ja kasutusjuhendit muidugi loe.

[janette13]

Üks küsimus veel. Sel kaameral oli ainult üks objektiiv kaasas. Aga sellega ei saa vist suumida. ainult natukene saab. Aga lähedale ei saa. Käisin täna metsas, et harjutan, üllatuseks nägin kitsi ja lähemale tõmmata ei saa. Kas ei saagi või ma ei oska. Kas suurema suurenduse jaoks on vaja veel eraldi objektiivi`?

[raigs]

Selle jaoks on eraldi, suurema fookuskaugusega objektiivid.

[janette13]

Mhh..Siis on küll tore :S

[Tõnis]

Üks küsimus veel. Sel kaameral oli ainult üks objektiiv kaasas. Aga sellega ei saa vist suumida. ainult natukene saab. Aga lähedale ei saa. Käisin täna metsas, et harjutan, üllatuseks nägin kitsi ja lähemale tõmmata ei saa. Kas ei saagi või ma ei oska. Kas suurema suurenduse jaoks on vaja veel eraldi objektiivi`?

Tavaliselt on kaameratega tõesti kaasas mingi tüüpobjektiiv, mis tänapäeval katab reeglina mõõduka lainurga ja normaalobjektiivi vahemiku. Peegelkaamera mõte seisabki selles, et tal on võimalik objektiive vahetada - vastavalt pildistamissoovile... ja/või rahakotile. Astronoomiahuvilised kasutavad väga sageli objektiiviks teleskoopi.

Kui sa tahad tähistaevast pildistada, siis saad päris palju asju ka sellise objektiiviga tehtud, näiteks tähtkujud, Linnutee, meteoorid, komeedid, satelliidid, kuu- ja päikesevarjutused.
Vaata näiteks lehte http://www.astropix.com/wp/category/beginner-astrophotography/ ja ka saidi pealehte, sealt kõiksugu linke. Leiad palju näiteid ja ka õpetusi, kuidas peegelkaameraga taevast pildistada. Väga oluline on ka tarkvara, nimekirja vaata näiteks http://www.astropix.com/HTML/I_ASTROP/TOC_AP.HTM.

Nagu Raigs kirjutas, on kasulikum teha pilte RAW-formaadis. Kõige olulisem põhjus on see, et selliseid pilte on võimalik korrektselt järeltöödelda - eeskätt eemaldada igasuguseid mürasid. Halb uudis sinule on see, et Nikoni kaamerad ei tee päris õiget RAW-formaati vaid eemaldavad pildistatult "kuumi piksleid".. mille alla kahjuks kipuvad ka tähed liigituma. Tee proovi, kuidas sinul läheb JPEG-piltide puhul on tegu kadudega pakkimisega, mille käigus kaotad oluliselt infot ning ka järeltöötlusega läheb keeruliseks. Kui sa tõesti tahad JPEGiga proovida (alguses katsetamiseks miks mitte!), siis vali salvestamiseks kõige kõrgem JPEG pildi lahutus ja kvaliteet.

ISO üle võib vaielda, digitaalkaameratel näitab ISO sisuliselt seda, mitmest footonist tehakse üks signaaliühik. Mida kõrgem ISO, seda vähem footoneid annab justkui ühe signaaliühiku... paraku võimendatakse selle käigus kõvasti üles ka müra. Jällegi, katseta erinevate ISO väärtustega. Soovitaksin vaadata 400-800 kanti. Katsetamise mõttes proovi sama säriajaga ka kõige kõrgemaid ISO väärtusi, kindlasti võrdle tulemusi.

Taeva pildistamisel on äärmiselt oluline fokuseerimine. Nagu juba soovitati, lülita objektiiv manuaalrežiimi. Kui su kaameral on nn Live-view režiim, eriti veel selline, mis võimaldab ekraanil nähtavat jooksvalt suurendada, siis fokuseeri kaamera mõne heleda tähe (Siirius, Orioni tähtkuju heledaimad tähed) või planeedi (nt. Jupiter) peal käsitsi, nii, et ekraanil oleks tähe täpp kõige väiksem. Seejärel ära fokuseerimisrõngast enam puutu.

Avast - esimeses lähenduses vali maksimaalselt avatud ava (väikseim ava arv, nt. 3.5, 4.0, 5.6 vms) - mida väiksem ava-arv, seda rohkem valgust jõuab sensorile.

Säriaegadest - nii lühikene kui võimalik ja nii pikk kui vajalik . Peegelkaameraga statiivilt... proovi 15...20 sekundit, kui kasutad lühikest fookuskaugust, siis nt. 30 sekundit (see on tõenäoliselt pikim säri, mida kaamera ilma distantspäästikuta lubab). Veel pikemate säriaegade jaoks kasuta kas BULB-režiimis distantspäästikut (see tuleb eraldi osta) või ühenda fotokas USB-kaabli kaudu arvutiga ning kasuta selle juhtimiseks mõnd sobivat tarkvara (kuigi tundub, et Nikoni jaoks võib see tasuline olla).

Astrofotograafia (aga mitte ainult!) rusikareegel on - harjuta, harjuta, harjuta... ja harjuta veel.

[janette13]

Aitähh hea vastuse eest Tilluke probleem on selles, et ise on keeruline midagi seadistada. Aga targemaks sain küll natuke. Säriaega ma ei oska valida, või kui kogemata valingi, siis mitte teadlikult Selle fotoga koolituse saan alles märtsis :S Ega ei oska öelda, kas kuskil toimud selliseid fotoringe või kokkusaamisi kus koos pildistatakse?

[KuuKulgur]

Janette, kui oled Tallinnast, siis hoia silm peal, kas Ridamus mingeid vaatlusi juhtub korraldama, siis saad ehk ka kohale tulla ning mõne praktilise nõuande kohe kaasa saada. Teinekord on rohkem abi kasvõi ühest vestlusest silmast-silma, kui lugeda teksti ja üksi proovida.

Kui oled feissbuki inimene, siis kuulutan vaatlusi nii skeptik.ee kui ka teleskoop.eu kaudu, vaatlusinfo levib ka astronoomia.ee feissbuki lehe kaudu - kliki ja laigi ning vastav info jõuab sinuni.

Ise olen taevast pilte teinud nii tavalise kaamera kit-objektiiviga kui ka läbi teleskoobi, mõlemat moodi saab kauneid pilte, mingi valik on näha minu fb-lehel: https://www.facebook.com/martin.vllk/me ... 289&type=3

[janette13]

Olen Võrust Vaatasin su albumit facebookis, tõsiselt head pildid Aga eks ma siis üritan, harjutamine teeb meistriks

[Tõnis]

Janette, kui oled Tallinnast, siis hoia silm peal, kas Ridamus mingeid vaatlusi juhtub korraldama, siis saad ehk ka kohale tulla ning mõne praktilise nõuande kohe kaasa saada. Teinekord on rohkem abi kasvõi ühest vestlusest silmast-silma, kui lugeda teksti ja üksi proovida.

Olen Võrust

Tartu Tähetornis korraldatakse ka üsna tihti vaatlusõhtuid (vt. näiteks http://www.astronoomia.ee pealehel kalendrit), nende käigus proovitakse tihtipeale pilti ka teha. Seal on kaks nutikat huvilist, Janet ja Kadri, kes oskavad kindlasti paljudele su küsimustele vastuseid anda ning näidata kasulikke praktilisi nippe