teleskoobi fookuskaugus

[sviljar]

Tere! Soov oleks osta uut teleskoopi! Küsimus oleks kas vaadata pigem suurema fookusakaugusega teleskoopi või suurema läbimõõduga? Mis sellest oleneb? Et mis vahe kujutisel on kui läbimõõt on nt 114 ja f.kaugus 500 või Läbim. 114/900 Peegel teleskoop! Hinnaklass oleks 6000-9000, milliste mõõtudega soovitate!

[Tõnis]

Fookuskaugus määrab eeskätt selle ära, milliseid suurendusi on võimalik teleskoobiga (lihtsalt) saada. Kuna suurendus arvutatakse:

suurendus = teleskoobi fookuskaugus / okulaari fookuskaugus,

siis sama okulaariga annab pikema fookuskaugusega teleskoop suurema suurenduse. Siiski, maksimaalne mõislik suurendus on siiski jämedalt 2x objektiivi läbimõõt (e. apertuur) millimeetrites.

Jõudsimegi apertuuri juurde. Kõige esmaselt määrab apertuur teleskoobiga vaadeldavate tähtede heleduspiiri. Täielikult pimedusega harjunud silmaava läbimõõt on nooremapoolsetel inimestel ca 7 mm ning silmaava pindala seega 38.5 mm2. 120 mm apertuuriga teleskoobi valgust koguv pindala on 11310 mm2. Selline teleskoop kogub ~294 korda rohkem valgust kui inimese silm.

Et tähtede heleduste erinevusele viis tähesuurust vastab valgusvoogude 100-kordne erinevus (kui erinevus tähesuurustes on 1, siis valgusvoos on erinevus 2.52 korda), siis võimaldab see teleskoop näha pisut enam kui 6 tähesuuruse võrra (100x2.51 = 251, tegelik erinevus oli 294 korda ==> täpne väärtus 6.15 tähesuurust) nõrgemaid tähti. Kuna inimese silma nägemisvõime piiriks võib julgelt lugeda 6 tähesuurust (nii heledad on kõige nõrgemad pimedas kohas palja silmaga nähtavad tähed), siis 120 mm apertuuriga teleskoobis on piirheledus 6+6 = ~12 tähesuurust.

Teiseks määrab apertuur ka teleskoobi teoreetilise lahutusvõime kaaresekundites (tähis "), lihtne valem on:

lahutusvõime (") = 120 / D (mm),

kus D on apertuuri läbimõõt. Peastarvutus näitab, et 120 mm peegli või objektiivi läbimõõduga teleskoobi teoreetiline lahutusvõime on 1 kaaresekund. Eesti oludes on 1 kaaresekundist paremat kujutist üliharva...

Oluline parameeter on teleskoobi (või üldse mingi optikariista) suhteline ava, mida nimetatakse sageli ka valgusjõuks. Seda tähistatakse näiteks F/10, mis tähendab, et apertuur on 10 korda väiksem kui fookuskaugus või teistpidi - fookuskaugus on 10 korda suurem apertuurist. Mida väiksem on number kaldkriipsu taga, seda suurem on objektiivi valgusjõud.

Mida suurem on teleskoobi valgusjõud, seda nõrgemaid pindobjekte (galaktikad, udukogud jne) on võimalik selle mingi konkreetse aja jooksul teleskoobiga pildistada. Tähtede piirheledust suhteline ava ei muuda.

Seega sinu küsimusele on korrektne vastus:

Vahe on toru füüsilises pikkuses ning selles, milliseid suurendusi sa olemasolevate okulaaridega saad. Kuna väga lühikeste fookuskaugustega okulaare "mõistliku" hinna eest ei leia, siis seab see piirid saadavatele suurendustele - 900 mm fookuskauguse korral on 220x suurenduse saamiseks vajalik 4mm fookuskaugusega okulaar, teisel juhul 2.3mm fookuskaugusega okulaar. Suurema suhtelise avaga teleskoobi optika on tõenäolisemalt ka veidi kehvema kvaliteediga (vähemalt selles hinnaklassis).

Kui sul on pimeda taevaga vaatluskoht ning sind huvitavad süvataeva objektid, siis on suurema valgusjõuga teleskoop parem. Kui tahad vaadelda eeskätt planeete ja Kuud, siis võiksid eelistada pikema fookuskaugusega teleskoopi.

[l6hmus]

Tere,

Valida võiks ikka antud raha eest maksimaalse apertuuri (peapeegli/-läätse läbimõõt). Suurem fookuskaugus tähendab seda, et kindla okulaariga saab selle teleskoobiga suurema suurenduse, kui lühema fookuskaugusega teleskoobiga. Näiteks 10mm fookuskaugusega okulaar annab 114/900 teleskoobi korral 900/10=90 kordse suurenduse samas kui 114/500 teleskoobi korral on tulemus 500/10=50 kordne suurendus. Seega suurendust saad Sa valida okulaariga, aga apertuur määrab ära selle kui palju valgust Sinu teleskoop kogub ja milline on tema lahutusvõime. Kui teleskoop on juba ostetud, siis on lihtne saada erinevaid suurendusi ostes erineva fookuskaugusega okulaare, aga apertuuri naljalt suuremaks ei tee Loomulikult on ka okulaaride fookuskaugustel mingi piir. Näiteks 114 mm peapeegliga teleskoobil on maksimaalne suurendus umbes 2*114=228 korda. Et saada 500mm fookuskaugusega teleskoobiga maksimaalset suurendust on vaja 500/228=2,2mm fookuskaugusega okulaari (kui selliseid on siis on nad kallid), samas 900mm fookuskaugusega teleskoobil saab sellise suurenduse 900/228=4mm fookuskaugusega okulaariga, mis peaks olema lihtsamalt saadaval. 500mm teleskoobil saab muidugi suurendust tõsta näiteks Barlow läätse abil, aga see maksab jälle raha.

Üldiselt on vist nii, et väiksema fookuskaugusega teleskoobid on paremad astrofotode tegemiseks ja süvataevaobjektide vaatlemiseks, kuna antud okulaariga annavad nad suurema vaatevälja ning suurema fookuskaugusega teleskoobid on paremad planeetide ja kaksiktähtede vaatlemiseks (suuremaid suurendusi nõudvate objektide jaoks).

"Et mis vahe kujutisel on kui läbimõõt on nt 114 ja f.kaugus 500 või Läbim. 114/900 Peegel teleskoop!" Sama okulaariga vaadates on esimesel juhul suurendus ligi 2 korda väiksem ja vaateväli suurem. Kui teleksoobid opereerivad mõlemad sama suurenduse juures, siis ei tohiks kujutistel vahet olla (kui okulaarid pilti ära ei riku).

Selle hinnaklassi juures (6000-9000) võiks saada midagi korralikku 6'' apertuuriga. Samas on teleskoopide hindadel ja suurustel suur vahe, näiteks:

• LightBridge 8'' f/6 Dobson 8527.00 EEK
• TeleVue - TV-60 60mm f/6 apo body $745.00 = 8044 EEK

Ehk siis kaks väga erinevat teleskoopi sarnase hinnaga: 20cm apertuuriga dobsoni monteeringuga peegelteleskoop ning 6cm apertuuriga apokromaatiline läätsteleskoop (ilma monteeringuta, lihtsalt toru). Esimene on tõenäoliselt "massidele" mõeldud aparaat (algaja jaoks ilmselt väga korralik, kui kokkupanemisega ja kollimeerimisega hakkama saab). Teine on ilmselgelt kvaliteetoptika.

[l6hmus]

Nonäed siis

Kordamine on tarkuse ema!

[meelist]

Kuu: Synta Sky-Watcher 8"; Canon A700 afokaalselt, käes hoitud

Tere.

Ostsin detsembris Synta Sky-Watcher 8" (f=1200). Väike ülevaade.

Otsustav oli apertuuri hinna suhe. Ehki pidevad pilves ilmad ei ole just palju võimalusi andnud vaatlusteks, on mõned selged (loe hõredama pilvisusega) õhtud siiski olnud. Teleskoop on toodetud Hiinas, kuid mina kvaliteedi üle nuriseda ei saa. Kokkupanek väga lihtne. Toru kollimeerimist ei vajanud. Kaasas on 25mm ja 10mm Supper_Blössel läätsed, 50/6 niitrist otsija ja meeldiv ingliskeelne instruktsioon.

Ruttu sain aru et soovin lisaks hankida mingi lainurk läätse (40mm FOV=70-80grad), suurema suurenduse jaoks 3xBarlow ja veel mingi 15-17mm läätse. Ja kui juba suuremast suurendusest rääkida siis on hädavajalik jä(l/r)gimisplatvorm (vaata Osypowski platform), mille loodan ise valmis ehitada.

[sviljar]

suur suur aitäh sellest on abi küllaga. ma arvan et valin läbimõõduga 130-150 teleskoobi fookuskaugusega 900-1200 aga ei tea kas bresser messier on ka norm kui osta teleskoop.eu-st, peaks vist nagu olema