Filtrid

[tanel193]

tere!

Kas keegi valgustaks ming, mille jaoks kasutatakse filtreid (roheline,punane jne)? Ja kas keegi okaks soovitada kvaliteetseid okulare 1,25"? Ja mis asjandused on Plössl'id? Ja nägin ühte filtrit veel, mis oli, kui ma ei eksi, osoonifilter, ja mis maksis ligikaudu 2500 krooni, et millejaoks selline?

Suured tänud!

[tanel193]

kas selline (link: http://www.astroshop.de/teleskope/zubeh ... cb655e3567 ) kohver oleks oma hinda väärt?

[tanel193]

või siis selline zuumitav  http://www.astroshop.de/teleskope/zubeh ... m-apo-1-25-

[Tõnis]

Filtreid kasutatakse põhiliselt selleks, et kogu nähtavast valguse lainepikkuste vahemikust välja selekteerida kitsam vahemik, mis võimaldaks ühte või teist asja paremini vaadelda.

Näiteks planeetide puhul kasutatakse üsna sageli siniseid ja punaseid filtreid. Marsi puhul paistavad sinises filtris paremini polaarmütsid ja pilved (sest nad on sinise(ma)d) ning punases filtris pinnadetailid (sinine valgus neeldub punases filtris). Veenuse pilvkattes mingi struktuuri nägemiseks soovitatakse kasutada ultravioletset valgust läbilaskvat filtrit.

Kitsasribafiltrit - nt. seesama OIII (ehk kahekordselt ioniseeritud hapnik (e. hapnikuaatomid, mis on kaotanud kaks elektroni)) on väga tugevate kiirgusjoontena paljude planetaarudude spektrites. Planetaarududel on üldse vaid mõned üsna tugevad spektrijooned. Kui lasta silma läbi ainult kindla spektrijoone valgus ning ülejäänud "ära lõigata", siis kasvab planetaarudu kontrast võrreldes taeva fooniga väga palju ning objekt muutub paremini vaadeldavaks. Eriti on sellist tüüpi filtrist tolku valgusreostuse käes kannatava taeva korral.

Okulaaridest:
Üldiselt kehtib reegel "saad selle, mille eest maksad". Siiski on erandeid. Nt. TAL okulaarid (vt. www.teleskoop.com) on oma hinna kohta väga head. Ostsin ise USAst Stellarvue okulaare, ning ei ole veel paha sõna nende kohta ütelnud. Võrdluseks - Meade odavama seeria omad ei ole nii hea kvaliteediga.

Plössl on okulaaride optikaskeemi nimetus, ütleb seda, kuidas ja milliseid läätsi okulaari sees grupeeritakse.

[tanel193]

Kas selline firma nagu Omegon on kellelegi tuttav? Tänud!

[tanel193]

Aga või siis on rohkem kvaliteeti näiteks CELESTRON okulaaridel?

[arne]

Oskab keegi nõu anda, kas on olemas mingeid juhendeid või tabeleid, kust saaks teada, milliste filtritega mida vaadata? No näiteks M1 vaata sellega, M2 teisega jne.

[Tõnis]

Mingid üldised nõuanded on ikka olemas.

Planetaarudusid saab kontrasti tõstmiseks nt. vaadelda O III ribafiltritega. On olemas spetsiaalsed valgusreostuse vältimise filtrid, mis tüüpiliselt lõikavad spektrist välja tänavavalgustuslampide suhteliselt spetsiifilised spektripiirkonnad.
Tõsisemaks pildistamiseks (mustvalged CCD-kaamerad on arvestatavalt tundlikumad!) ja tähtede heleduste mõõtmisteks kasutatakse kah filtreid.

Objektide mõttes on visuaalsetel vaatlustel üks väga oluline klass - planetaarudud - mis filtritest kõvast võidavad. Galaktikate ja täheparvede valgus on aga üldiselt tähtede valgus, nende puhul (eriti just visuaalselt) on vast kõige rohkem kasu taevafooni tumedamaks tegevatest filtritest. Vesiniku alfajoone filtriga ei ole IMHO visuaalsetel vaatlustel midagi teha (kuid pildistamisel võib selle abil väga efektseid jäädvustusi saada), väidetavalt kasutatakse aga vahel vesiniku beetajoone filtreid.

Planeetide vaatlemise juures on filtritel täitsa oma koht - nt. Marss punases ja sinises filtris on üsna erinevad vaatepildid, Veenuse atmosfääri ülakihtide pilvestruktuure on võimalik uurida (eeskätt pildistada) kauges sinises või hoopis ultravioletses valguses.

Päris kasulik koht on nt. Cloudy Nightsi foorumid, ma usun, et seal on ka spetsiifilisemate objektide üle küll ja rohkem arutatud.

[drks]

Tõnis, kas ma saa Su jutust õigesti aru, et ("Planetaarudusid saab kontrasti tõstmiseks nt. vaadelda O III ribafiltritega.") siin on jutt nn. UHC filtrist? Soetasin selle hiljaaegu, aga kasutada ei ole veel õnnestunud, kuna ei ole olnud siiani sobivalt pikalt selget taevast, et tasuks teleskoopi üles seada . Valgusereostuse vältimise filtrit olen varasemalt testinud, selle efekt oli küll märgatav.

[mart]

drks, pole midagi püsivamat, kui ajutine.
Pane oma süsteem nö ajutiselt püsti ja siis oota.
(teemaväline heietus) Ma seadsin oma teleskoobi mingi 2 aastat tagasi akna alla koos kõige vajaliku kolaga.
Alguses tundus, et see võib elule jalgu jääda. Aastatega on kõik sellest mööda jalutama harjunud. Täna ei panda seda isegi tähele. Ma ise ka avastan aegajalt, et hei... mul on ju telskoop!
Paar päeva tagasi vaatasime lapse ja naisega koos Jupiteri ja selle nähtavat Ganymedese varju. Naine ütles esimest korda, et oot-oot, las ma vaataks veel korra - see ongi kõige olulisem. Inimene tajus äkki kauge objekti ruumilisust - see muutus pelgast helendavast täpist kolmemõõtmeliseks kaaslastega objektiks.
(teemaväline heietuse lõpp)

Mis puudutab filtreid siis mingi abi neist on aga tõeliselt selge taevaga saab ka ilma hakkama.
Meie asukoha needuseks ongi pidev pilvisus. Puhas selge taevas (kõigil kõrgustel) on Tallinna kohal tõeline haruldus.

[nils]

Ma olen kah igasugu filtreid proovinud ja ütleksin, et kõige enam oli tolku 10€ maksvast rohelisest filtrist.
Kui õigesti mäletan, siis oli see http://www.surplusshed.com/pages/item/m3519.html

Sellega muutusid Kuu ja Jupiter eriti teravaks. Samamoodi on arvanud ka teised, kellega koos vaadelnud olen. Teooria on selline, et erinevat värvi valgused murduvad ühest keskkonnast teise minekul erineva nurga alla ja nii ei ole võimalik kõiki värve ideaalselt samasse kohta fokusseerida. Abiks on siis kitsamas spektrialas vaatlemine.
Roheline värv sobib just selle pärast, et see on nähtavas spektri keskel ja inimese silm saab sellega kõige paremini hakkama.

Isegi peegelteleskoobiga on rohelisest filtrist kasu, sest valgus murdub ühest keskkonnast teise minnes veel mitmes kohas. Atmosfääri sisenedes, atmosfääri turbulentsides, okulaaris ja lõpuks veel inimese silmas.

[Tõnis]

Drks, Mart ja Nils,

planetaarudude vaatlemisel on olu tegelikult selles, et tüüpiliselt lubavad need [O III] filtrid läbi kahekordselt ioniseeritud hapniku keelatud spektrijooned ning lõikavad maha kõik ülejäänud spektri osad. Tulemuseks on väga must taevas ka arvestatava valgusreostuse korral ning planetaarudu on seetõttu näha parema kontrastiga. Vaadake nt. tüüpilise planetaarudu spektrit (nad on kõik suht sarnased):
http://www.physics.sjsu.edu/tomley/ObjectSpectra/planetary.html.
Kõige tugevamad jooned on needsamad [O III] ja lisaks vesiniku alfajoon ja sellest punasemal pool asuv He I (neutraalne heelium) joon. Kuna inimese silm on pimeduses punase osas äärmiselt vilets detektor, siis ei ole planetaarudude vaatlemisel H_alpha joone valguses suurt mõtet. Roheline valgus aga paitab öise nägemise peale lülitanud silma
Nood kolm [O III] spektrijoont arvati kaua kuuluvat uuele elemendile, sellele oli isegi nimi välja mõteldud - nebuulium. Kuna seda nähti ainult osade kosmiliste udude spektrites.

Muide, keelatud spektrijooned on sellised jooned, mida tavapäraste tiheduste juures ei saa tekkida, kuna aatomite omavahelised põrked on liiga sagedased. Paljudes hästi hõredates kosmilistes keskkondades on aga põrgete vaheline aeg osakeste vahel nii pikk, et ka väga eksootilised pikkade eluigadega energianivood aatomites saavad spektrijooni tekitada. Spektris peab mingi keelatud kiirgusjoone tekkimiseks olema täidetud tingimus, et keskmine põrgete vaheline aeg peab olema pikem (või palju pikem) kui selle keelatud spektrijoone kõrgema energianivoo eluiga.

[Erki]

Jätkaks teemat siis ühe küsimusega:

Oleks ka plaan osta filter, mis blokeeriks reostust ja mis lisaks kontrasti. Lugesin eelnevat arutelu, aga siiski, osad minu nimekirjas pole eelnevalt siin teemas nimetatud, nii et nende kohta ei tea ja sellepärast ei saanud eelnevast arutelust ka nende kohta teada. Aga äkki annavad need sama hea tulemuse? Olen jälginud nelja filtrit, aga kas parim on ikka see kõige kallim, või...?
Lingid
http://www.astroshop.eu/broadband-filters/omegon-nebula-city-light-filter-1-25-/p,15629
http://www.astroshop.eu/broadband-filters/omegon-1-25-clear-sky-filter/p,33216
http://www.astroshop.eu/oiii-filters/omegon-oiii-filter-1-25-/p,15625
http://www.astroshop.eu/broadband-filters/omegon-1-25-deep-sky-filter/p,33217

Tänud vastajatele juba ette!

[drks]

Erki, käin üsna sageli Viljandis, võin tuua Sulle katsetamiseks Sinu nimekirja esimest filtrit - soetasin selle juba mitu aastat tagasi tänavavalgustuse reostuse tõrjeks, töötab üsna hästi .

[dengess]

... see on nähtavas spektri keskel ja inimese silm saab sellega kõige paremini hakkama.
...

Inimese silm - OK. Milline spektor oleks digisensorile parem, mis filteriga planedi pildistada soovitakse? Värvifilter varastab planedi näteks Jupiteri loodusliku värvi, pilt saab teha mustvalgeks. Kas City light filter soobib, või muu filter on vaja?

[Erki]

Erki, käin üsna sageli Viljandis, võin tuua Sulle katsetamiseks Sinu nimekirja esimest filtrit - soetasin selle juba mitu aastat tagasi tänavavalgustuse reostuse tõrjeks, töötab üsna hästi .

Selge, aitäh pakkumast! Aga kuna sa satud siia, ja kui tihti? Et kas siis saab kohe järgmine päev tagastada?

[Tõnis]

... see on nähtavas spektri keskel ja inimese silm saab sellega kõige paremini hakkama.
...

Inimese silm - OK. Milline spektor oleks digisensorile parem, mis filteriga planedi pildistada soovitakse? Värvifilter varastab planedi näteks Jupiteri loodusliku värvi, pilt saab teha mustvalgeks. Kas City light filter soobib, või muu filter on vaja?

Need filtrid, mis lõikavad ära mingid suhteliselt kitsad spektripiirkonnad, võiksid anda tegelikkusele sarnase värvipildi ka digisensorile. Paraku on digifotoka sensoril kolme värvi filtritega piksleid - siniseid, rohelisi ja punaseid. Rohelisi 50%, punaseid ja siniseid kumbagi 25%. Filtreerimise korral sõltub tulemus väga tugevalt selles, milliseid lainepikkusi filter ära lõikab. Kui lõigatakse ära terve nt. punane kanal, siis ei ole suurt lootust tõetruud värvipilti saada - töötavad ju ainult rohelised ja sinised pikslid ...

Praktikas tuleb igal juhul määrata värvitasakaal koos filtriga. Kõige triviaalsemal juhul võib selleks pildistada nt. Kuud (kui mitte just ülivärvilist taevakeha, mis peegeldab Päikese valgust) või päikesesarnase spektriga (st. G2V spektriklassi) tähte.

Tervitab Tõnis