Veebikaamera planeetide, Kuu ja Päikese jäädvustamiseks:
Ajalooliselt oli hoopis olulisem see, et ca 10+ aastat tagasi olid olemas
VÄGA korraliku sensoriga (loe: madala müraga ja väga tundlikud) veebikaamerad,
mis CCD-kaameratega võrreldes ei maksnud sisuliselt mitte midagi. Eeskätt Philipsi ToUCam seeria kõige kangemad esindajad, väikeste mööndustega ka Logitechi ja mõne teise tootja parimad veebikaamerad. Lisaks sellele suutsid osad neist kaameratest teha nt. VGA-lahutuse (640x480 pikslit) või ka kuni neli korda suurema lahutusega pilte kiirusega 5-30 kaadrit sekundis. Osasid neist veebikaameraist sai modifitseerida salvestama pilte pakkimata kujul (RAW-formaadis).
Odavate veebikaameratega ei olnud võimalik isegi suures päevavalguses normaalset pilti tekitada, veel vähem oli nendega midagi teha nõrgas valguses
Kuna planeedid on teleskoopides reeglina üsna väikesed, siis ei ole nende jäädvustamiseks vaja ka väga suure pindalaga sensorit. Nii Kuu kui planeedid on ka enamasti piisavalt heledad, et saada kiirusel 30 kaadrit sekundis hästi säritatud pilte. Veel olulisem on aga see, et l
ühikeste säriaegadega ( 1/30 .. 1/1000 sekundit) külmutati efektiivselt atmosfääri virvendused, suur kaadrite hulk (1800 kaadrit minutis!) võimaldas aga valida vaid kõige parema kvaliteediga üksikkaadreid ja seejärel neid parimaid liita.
Minu arvates olid veebikaamerad omal ajal ja kirjeldatud kasutusvaldkonnas äärmiselt elegantne ja efekt(iivne) nähtus. Alates 2000-ndate algusest on astronoomiahuvilised teinud väga palju vingeid pilte planeetidest, mis kohati võistlevad oma kvaliteedilt ja informatiivsuselt Hubble'i kosmoseteleskoobi piltidega.
Läks päris mitu aastat kuni hakati tootma spetsiaalseid väga kiireid kaameraid planeetide-Kuu-Päikese jäädvustamiseks. Ma usun, et tänapäeval kasutavad tõsised huvilised kõik just selliseid. Pikslite arvud ja kaadrite kogumise kiirused on omajagu kasvanud, tundlikkused reeglina monokroomsete sensorite tõttu ka mitu korda kõrgemad.
Suhteliselt vastuvõetav (ent tehnoloogilises mõttes igati veebikaamera analoog) on digifotokatega video tegemine. Ma ei ole kursis "seebikarpide" võimekusega, kuid digipeegelkaamerate VGA ... Full HD lahutusega videod on sellises astrofotograafia eriharus täiesti kasutatavad. Suurimaks miinuseks võib tuua vast ainult kadudega pakitud videofailide tekitamist - seal on osa (ja tihti planeetide-Kuu seisukohast olulisemast) infost pakkimise käigus hävitatud, ka paljude kaadrite kokkuliitmine ei taasta seda mida andmetes ei ole.
Aga loomulikult võib passida ka perfektset ilma ja kasutada perfektselt joondatud optikaga teleskoopi perfektselt fokuseeritud kaameraga ning teha üksikpilte. Ka sellisel fotograafial on perspektiiv olemas ning tulemused mitmelgi puhul muljetavaldavad.
Digipeegelkaamera saab põhimõtteliselt ühendada igasuguse teleskoobi fokuseerijasse sellise üleminekutüki (tegelikult enamasti vähemalt kahe) abil, millest üks osa on kaamerale spetsiifilise bajonetiga T-rõngas ja teine tükk on okulaaripessa sobiv T-adapter. Neid on vastavalt nii 1.25" kui 2" fokuseerijate jaoks.
Muide, kuna digipeegelkaamerate sensorid ei ole juba põhimõtteliselt oluliselt tundlikumad korralike veebikaamerate sensoritest, siis kvaliteetse "elava" pildi saamiseks planeetidest võiks kasutada suhteliselt suurt teleskoopi, alates 20 cm avast hakkab looma...
astro2.jpg
Olen aru saanud, et kui osta siis kindlasti peaks olema teleskoobi tüüp Refractor. Kas alljärgnevad teleskoobid võiksid veidigi mõistlikud olla? ja mis mul sinna juurde veel vaja muretseda? midagi odavamat 
, vaid võiks sobib algajale õppeks? Pildistan kuu ja muud lihtsamad asjad. 
