Teleskoobi "Miitsar" seadistamine

Postitas **torumees** » 23 September 2016, 21:29

Esimest korda näen ja kasutan teleskoopi. Kas keegi oskaks lihtsasti lahti seletada mida ja kuidas peaks seadistama (paluks mitte anda vene-, inglise- vms keelset linki)? Veidi olen lugenud teleskoopide kohta ja peaks saama seada kuidagi nii, et taevakehasid vaadates peab teleskoopi liigutama ainult ühest kruvist, et objekt oleks koguaeg jälgitav, kuid seda vist saab teha ka ainult teatud aja? Tähistasin piltidel reguleerimiskruvid numbritega ja seadistuste lugemise kohad tähtedega.

Postitas **torumees** » 24 September 2016, 20:20

Tegin täna teleskoobiga tutvust maapealseid objekte vaadeldes ja proovisin millised suurendused mingi okulaariga tulevad. Olemas on 3x Barlow lääts, mille külge saab ühendada 15 mm ja 25 mm okulaarid. Samuti on mingid sellised okulaarid, mis ei ole nagu Barlow läätsed, et saaks nende külge veel midagi ühendada, aga on umbes sama pikad ja peal on suurenduse kordajad (nagu Barlow läätsedel) 6x ja 14x, võibolla mingi teistsuguse seadme küljest, igatahes mingeid muid kirjasid peal ei näe. Teleskoobi andmete järgi on teada, et kasutades 25 mm okulaari, on suurendus 32x, kasutades 15 mm okulaari 54x, kasutades 3x Barlow läätse ja 25 mm okulaari on suurendus 96x, kasutades 3x Barlow läätse ja 15 mm okulaari on suurendus 162x. Küll aga ei saa ma aru, kuidas nende teiste okulaaride (peal kirjad 6x ja 14x) korral täpset suurendust teada? Nii umbkaudu (silma järgi, praktiliste võrdluste tulemusel) pakuks, et selle "6x" okulaariga võiks suurendus olla u. 35x, 14x okulaariga u. 45x, 3x Barlow+6x= u. sama mis Barlow+25 mm okulaar ehk u. 96x, 3x Barlow+14x= 135x. Üldiselt tundus, et nende 6x ja 14x okulaaridega oli pilt veidi parema kvaliteediga ja vaateväli selles mõttes parem, et silm ei pidanud nii ideaalselt paigas olema nagu 15 ja 25 mm okulaaridega.

Postitas **Tõnis** » 26 September 2016, 22:42

Miitsar on ekvaatorilisel monteeringul teleskoop ja seda tuleb mõistlikuks kasutamiseks esmalt polaarjoondada. Kõige esimese asjana suuna see telg, mille ümber teleskoop pöörab siis, kui teed pildil 1 näidatud fiksaatorkruvi 3 lahti, Põhjanaela peale. Silmaga vaatamiseks ei pea see suunamine kohutavalt täpne olema, aga mida täpsem on joondus, seda paremini püsib täht või mingi muu vaadeldav asjandus vaid ühest kruvist tähtedele järgi kruttides vaateväljas.

Joondamisele tuleb kasuks kaks mõistlikku eeldust: 1) teleskoop asub horisontaalsel pinnal, 2) skaala B näitab enam-vähem vaatluskoha geograafilist laiuskraadi. Siis on vaja vaid teleskoopi alust vasakule-paremale pöörata, kuni vastav telg on suunatud Põhjanaelale.

Kui teleskoop on paika seatud, siis saad fiksaatorkruvisid 1 ja 3 lahti keerates teleskoopi suunata ning suuri nuppe liigutades siis vastavalt käände- või otsetõusu suunas peenliikumisega juhtida. Tähtede ööpäevasele liikumisele järgi kruttimiseks kasutatakse nuppu 5. Miitsari "probleemiks" on tõesti see, et peenliikumine "ulatus" on ca 18 minutit vms. Seetõttu tasub enne pikemat uudistamist või objekti otsimist peenliikumise kruvi keerata käigu 'algusesse'.

Et midagi peale Kuu ja heledamate planeetide teleskoobiga ka üles leida, siis:

tekita omale tähekaardid nt. mõne planetaariumiprogrammiga,
joonda üksteise suhtes ära otsimispikksilm ja teleskoop (mõne kaugema maapealse asja abil (nt. mobiilimasti tulede järgi!)),
esmane suunamine tee silma järgi piki teleskoobi toru, seda täpsusta otsijaga (vaateväli ca 5 kaarekraadi, nagu binoklil) ja lõpuks võrdle tähekaarti läbi teleskoobi nähtavaga,
kasuta otsimiseks teleskoobil kõige väiksemat suurendust (mis annab ka kõige laiema vaatevälja),
ning arvesta, et teleskoop pöörab pildi tagurpidi - otsimiskaart tuleb ette võtta nii, et lõuna on üleval ja ida paremal.

Kirjutasid ka okulaaridest - oled sa kindel, et need kordadega tähistatud on üleüldse Miitsari/teleskoobi okulaarid? Kostub, nagu oleks tegu mikroskoobi omadega...

Tervitab Tõnis

Postitas **torumees** » 27 September 2016, 20:36

Tänan asjaliku vastuse eest! Seda ei osanud arvata, et ainult nr. 5 kruviga saab taevakehade liikumist kompenseerida, ise oleks kruttinud ikka kahte kruvi.

Skaala B panen siis ühe korra paika, aga Põhjanaelale joondamine on ilmselt vaja teha iga kord enne vaatlusi. Otsimispikksilma ja teleskoobi joondasin enam-vähem ära kui mõned päevad tagasi esmakordselt teleskoobiga tutvust tegin.
Tähekaarte olen varasemalt veidi uurinud nii paberil (omal olemas raamat "Täheatlas" 1990 ning "Eesti taevaatlas", 2000, kaardid ja kataloog) kui arvutist (varem oli Eesti programm taevakaart, aga Win 7-ga enam ei tööta, nüüd hiljuti installeerisin "Stellarium"-i, tundub hea). Varem olen kasutanud 50x suurendusega piksilma (näeb välja sarnane, vene oma: http://est.ee.files.koduleht.net/produc ... 800027.jpg). Sellega vaatasin näiteks Jupiteri ning Jupiteri kaaslaste asendite muutuseid, Veenust (mingil määral ka faase nägi), Marssi, Saturni (sh. rõngas), Andromeeda galaktikat. Ikka väga ebamugav oli seda kasutada kuna oli oli kuulpeaga fotostatiivi küljes. Nüüd teleskoobiga loodan ära näha ka Uraani ja Neptuuni, äkki ka Merkuuri (kunagi u. 2000. a paiku, oli vist mingi hea periood nägemiseks, omale tundus et äkki nägin seda isegi binokliga, aga pole kindel) ja vast midagi huvitavat veel vaadata.

Nende kahe okulaari kohta, milledele on märgitud 6x ja 14x, päritolu ei oska öelda, teleskoobi komplekti need algselt kindlasti ei kuulunud, kohe näha, et teistsugused.
Lisana 2 pilti "14x" okulaarist.

Postitas **Jüri** » 28 September 2016, 15:53

Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis mikroskoobi okulaaride suurendus arvutatakse selle objektiivi 250 mm fookuskauguse jaoks.
Seega on sellel 6x okulaari fookuskaugus umbes 42 mm ja 14x okulaari fookuskaugus umbes 18 mm.
Foto järgi võiks eeldada jah, et tegemist on mikroskoobi okulaariga ning nende kvaliteet võib olla igati korralik

Postitas **torumees** » 28 September 2016, 22:01

14x okulaari fookuskaugus peaks täitsa hästi klappima sest suurendab veidike vähem kui originaalkomplektis olev 15 mm ja oluliselt rohkem kui 25 mm. Samas 6x okulaari suurendus ei tundunud 25 mm-st nii palju erinev olema, et pakuks lausa 42 mm, aga ei välistaks ka oma umbkaudse hindamise ebatäpsust.

Võrreldes teleskoobi komplekti kuuluvate 15 ja 25 mm okulaaridega tundus pilt ikka oluliselt parem küll, esiteks vaateväli (ei pidanud silma nii ideaalselt täpselt ühes kohas hoidma, et midagi näha), teiseks maapealseid objekte vaadates reaalsemad värvid.

Postitas **torumees** » 14 Detsember 2016, 23:28

Ega polegi teleskoopi taevasse suunata saanud rohkem kui 1 korra seni.

Sobivaid ilmasid on vähe olnud ja alati pole ka aega selleks. Siiski tellisin ära vastavad adapterid, et saaksin peegelkaamera teleskoobi külge ühendada.

Postitas **Tanel1130** » 18 Detsember 2016, 06:58

tere,

lugesin siinset teksti ja asi jäi natuke segaseks mulle. kui on 250 mm. toru ja sinna keerata ette 6x okulaar siis on fookuskaugus 42mm. aga see on ääretult lai nurk ju? kuidas sellega vaadelda kaugeid taevakehi? või siin ei kehti samad reeglid tavalise peegelkaamera objektiivi puhul?
et mulle on jäänud mulje, et kui teleskoobi küljes mootorit ei ole siis ei ole mõtet sinna külge ka kaamerat kinnitada kuna reegel 500:objektiivi mm võrdub max. säriaeg ei saa kasutada kuna see säri muutuks liiga lühikeseks ja kaamera ei saa nii või naa piisavalt valgust kätte isegi kui kasutada erinevaid prgramme piltide kokkupanemiseks.
sest üsna tavaline on et teleskoobil on Focal length (mm) 1500 ja sealjuures ava on 11 mis tähendab, et tegemist on väga pimeda toruga, vähemalt foto maailmas.

Tanel.

et kui rääkida sellest 500 reeglist siis tavalise peegel kaameraga pildistades olema 200mm. f2.8 obejktiiv mis on tähendab et 500:200 on 2,5 sek. säri avaga 2.8
aga antud teleskoobiga oleks 500:1500 on 0,33 sek. avaga f.11 mis on ikka ääretult pime pilt.
500 reegel on siis selleks, et täht ei muutuks komaks vaid oleks ilus konkreetne punkt hiljem pildil.

Postitas **torumees** » 18 Detsember 2016, 22:18

Antud teleskoobil peaks olema fookuskaugus 805 mm ja F=7,3 :roll:

Muidugi kui kasutan 3x Barlow läätse ja 25 mm okulaari (või siis ainult 25 mm okulaari kui Barlow-ga liiga pikad säriajad tulevad) pildistamisel, seda ma ei tea mis siis kokkuvõttes need numbrid tulevad.
Nendel suurendusekordajaga okulaaridega (6x, 14x) on ikka nii, et mida suurema numbriga, seda rohkem teleskoobi pilti suurendab.
Mul on nüüd vajalikud asjad olemas, et saaksin oma peegelkaamera teleskoobiga ühendada. Loodan, et sobiv ilm ja vaba aeg sobivad kokku.

Mida muud ikka esimest korda proovida pildistada kui Kuud.

No võibolla kui tõesti hea ilm ja vaba aeg satuvad kokku sel ajal kui Kuud ei ole näha, siis üritan midagi muud pildile saada, kuigi praegu õhtul planeetidega on veidi kesine seis, Marss on näha suhteliselt vähe aega peale päikeseloojangut ja Jupiter ilmub sel ajal kui voodis teist külge keeran. Pole veel põhjalikult uurinud, äkki on mingeid muid objekte nö. normaalsel õhtusel ajal (kuni 23) näha, mida antud teleskoobiga pildile saada võiks?

Postitas **torumees** » 27 Detsember 2016, 01:26

Esimesed katsetused peegelkaameraga tehtud. Oleks võinud Kuuga katsetada, aga Kuud ei ole näha praegu õhtul. Veenus ja Marss olid kenasti näha, enne kui taevas jälle halliks kiskus. Pilte siiski ei kannata näidata sest neid oleks raske pildistatud objektiga seostada. :lol:

Saab ikka üsna raske olema normaalsete piltide kätte saaamine. Veenusest tundus veel lootust olema, aga Marsiga läheb selle teleskoobiga juba kahtlaseks vist? :roll:

Ja ma muidugi ei mõtle, et selle teleskoobiga mingeid detailseid pilte planeetidest saaks teha, aga võiks ikka ketas selgelt näha jääda.

Postitas **raigs** » 27 Detsember 2016, 13:40

Ka korraliku teleskoobiga on planeete väga raske pildistada. Atmosfäär paraku on üks värelev õhumass, iga pilt on ise kujuga. :-)

Häid pilte saab väga selge ilmaga, tehakse tuhandeid pilte, kus parimad välja valitakse ja kokku liidetakse.
Udukogu on lihtsam pildile saada. :-)

Kuu on muidugi harjutamise jaoks väga hea. Ka Päike, kui on olemas filter, mis teleskoobile ette panna. Päike, muidugi eeldaks sel juhul plekkide olemasolu, ilma ta suht igav pildistamise objekt.

Postitas **torumees** » 27 Detsember 2016, 21:30

Kui arvestada vajalikku säriaega, huvitav kas mul üldse on lootust sellise heldusega taevakehast, nagu Marss praegu on, saada terav pilt, mõtlen just säriaja suhtes, vaadeldavad objektid ju "kihutavad" vaateväljas üsna märgatavalt. Kui kasutan ISO 800 või maksimaalselt 1600 (kuigi see pole tumeda tausta korral enam väga hea) ning pildistan läbi 3x Barlow ja 25 mm okulaari. Arvatavasti keegi seda küll öelda ei oska. :roll:

Postitas **Tanel1130** » 28 Detsember 2016, 16:27

ise võib ikka julgelt tugevamaks panna, ilmselt 6400 ikkagi vähemalt. kui sa pildid kokku liidad siis väheneb ka müra tase. lisaks tuleks teha dark ja light frams.id et saada sodist ja muust lahti mis pildile ei kuulu.

https://www.youtube.com/watch?v=o22_UzdqHWo

Postitas **torumees** » 08 Veebruar 2017, 00:14

Esimene pilt tehtud, loomulikult Kuust.

Pilt on küll veidi teise nurga all kui Kuu tegelikult silmaga vaadates paistab. Peaks olema 96x suurendus (3x Barlow + 25 mm okulaar).
Veenusest proovisin pilti teha, aga ei õnnestunud täna, Marsist samuti mitte. Küll läks kruvide reguleerimine segi (keerasin valele poole lõppu ja ei saanud enam edasi nihutada, et objekt vaatevälja jääks), küll kadus objekt "õigel ajal" maja katuse taha, siis sai kaameral aku tühjaks (9 aastat vana aku ja külma käes pidavus väga kehv). :lol:

http://imageshack.com/a/img924/4959/j4WI0C.jpg

Postitas **torumees** » 14 Veebruar 2017, 22:22

Tõnis kirjutas:Miitsar on ekvaatorilisel monteeringul teleskoop ja seda tuleb mõistlikuks kasutamiseks esmalt polaarjoondada. Kõige esimese asjana suuna see telg, mille ümber teleskoop pöörab siis, kui teed pildil 1 näidatud fiksaatorkruvi 3 lahti, Põhjanaela peale. Silmaga vaatamiseks ei pea see suunamine kohutavalt täpne olema, aga mida täpsem on joondus, seda paremini püsib täht või mingi muu vaadeldav asjandus vaid ühest kruvist tähtedele järgi kruttides vaateväljas.

Joondamisele tuleb kasuks kaks mõistlikku eeldust: 1) teleskoop asub horisontaalsel pinnal, 2) skaala B näitab enam-vähem vaatluskoha geograafilist laiuskraadi. Siis on vaja vaid teleskoopi alust vasakule-paremale pöörata, kuni vastav telg on suunatud Põhjanaelale.
Tervitab Tõnis

Kas põhimõtteliselt võiks otsija kaudu ka täpselt Põhjanaela peale suunata? Millegipärast ma ei ole päris hästi paika saanud seda asja, et ühest kruvist keerates objekti vaateväljas hoiaks. Ega laiuskraadi skaala järgi ei saa ka väga täpselt paika panna, sest skaala pole täpne, aga Põhjanael peaks sama nurga all olema maapinna suhtes.

Veenusest sain täna ka mingi pildi kätte: http://imageshack.com/a/img924/921/xcKvRO.jpg Suurem asi pole, aga vähemalt näeb ära, et ei ole lihtsalt täpp, vaid üks Kuu moodi asjandus.

Postitas **Tõnis** » 15 Veebruar 2017, 11:16

Lühikene vastus on - osaliselt saab küll. See ei ole aga päris ammendav. Piiravaks täpsuse mõttes saab otsija liiga suur vaateväli.

Idee poolest saad teha nii:
* vaatad tähekaardilt/planetaariumiprogrammist mõned komplektid hästi leitavaid tähepaare, millel on kas sama otsetõus või kääne
* paned teleskoobi "silma järgi" paika nii hästi kui suudad
* suunad teleskoobi ühele sama käändega tähepaari tähele ja tsentreerid selle otsija niitristile
* pöörad teleskoopi ainult otsetõusus, lukustatud käändeteljega kuni tähepaari teine täht peaks olema/on otsija vaateväljas
* kui teist tähte ei õnnestu tsentreerida, siis on polaartelje asimuut "mööda"
* kohendad ettevaatlikult polaartelje asimuuti, pöörates teleskoobi monteeringut (kindlasti tasub seda teha kontrollitud viisil, nt. otsija vaateväljas oleva niitristi ja sellesama teise tähe suhtes!)

Näide:
* üks kahest sama käändega tähest on taevameridiaanil (st. täpselt lõunas) ja teine 2 tundi (30 kraadi) ida pool
* Alustades taevameridiaanil olevast ja otsija niitristi keskpunkti nihutatud tähest, pöörad teleskoopi ümber otsetõusu telje ida poole kuni teise täheni ja näed, et teine täht on 1 kraadi võrra niitristi keskpunktist "kõrgemal" (ehk lõuna pool) ehk teleskoop vaatab 1 kraadi jagu liiga kõrgele taevasse. !!! NB! Otsija tekitab sarnaselt teleskoobile tagurpidi kujutise!!!
* Kui telje asimuut oleks õige, peaks teine täht olema täpselt niitristil, antud juhul vaatab telg liiga palju lääne (st. telg osutab taevapoolusest lääne suunas!) ja sellise telje asendi korral on teleskoobi "mehaaniline" taevameridiaan päris taevameridiaanist idas.
* Tähendab, et teleskoobi telge/monteeringut tuleb pöörata veidi kellaosuti liikumise suunas, nii, et "mehhaaniline" ja päris taevameridiaan langeksid kokku.

Sama loogika kehtib kahe sama otsetõusuga tähe korral, kuid siis tuleb kohendada telje kõrgust.

Põhimõtteliselt kogu see asi toimib taevaste ja teleskoobi mehaanika poolt defineeritud suurringide (meridiaanid, taevaekvaator) kokkulangevusele või selle puutumisele. Kui natukene proovida (kasvõi päeval), sealhulgas väga mööda teljega ja tulemuste üle mediteerida, peaks kiiresti sotti saama, mida see kõik tähendas. See meetod on ka päris kiire - kui asi käpas ja tähepaarid tuttavad, võtab selline joondamine aega vaid mõne minuti.

Vaata ka: http://www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=631

Postitas **Tõnis** » 15 Veebruar 2017, 11:17

Ahjaa, Veenus on täitsa aus! Mis näitab, et ka väga lihtsate vahenditega on võimalik saada häid tulemusi. Edu võti on oma tehnika hea tundmine :-)

Postitas **torumees** » 06 Juuli 2019, 22:38

Selline küsimis, et kui praegu 3x Barlow ja 15 mm okulaari suurendus on 162x, kas on mõtet 3x Barlow-ga kasutada väiksema fookuskaugusega okulaari või on see 161x juba niigi nö. mõistlik maksimum selle telekoobiga? Kas 2x Barlow + 10 mm okulaar annab täpselt sama pildi või on mingeid erinevusi märgata (suurendus on sama) ehk et kas pigem on parem 3x Barlow ja suurema fookuskaugusega okulaar või väiksem Barlow ja väiksema fookuskaugusega okulaar?

Postitas **jaidencollier18** » 18 Veebruar 2026, 15:15

Teleskoobi "Miitsar" seadistamine

Teleskoobi "Miitsar" seadistamine

Re: Teleskoobi "Miitsar" seadistamine

Re: Teleskoobi "Miitsar" seadistamine

Re: Teleskoobi "Miitsar" seadistamine

Re: Teleskoobi "Miitsar" seadistamine

Re: Teleskoobi "Miitsar" seadistamine

Re: Teleskoobi "Miitsar" seadistamine

Re: Teleskoobi "Miitsar" seadistamine

Re: Teleskoobi "Miitsar" seadistamine

Re: Teleskoobi "Miitsar" seadistamine

Re: Teleskoobi "Miitsar" seadistamine

Re: Teleskoobi "Miitsar" seadistamine

Re: Teleskoobi "Miitsar" seadistamine

Re: Teleskoobi "Miitsar" seadistamine

Re: Teleskoobi "Miitsar" seadistamine

Re: Teleskoobi "Miitsar" seadistamine

Re: Teleskoobi "Miitsar" seadistamine

Re: Teleskoobi "Miitsar" seadistamine

Re: Teleskoobi "Miitsar" seadistamine

Kes on foorumil