Peegelteleskoobi toru lühemaks ?

[Tauber]

Ütlen kohe ära,et olen teleskoopide alal täielik võhik aga mul on üks odav Seben'i peegelteleskoop-toru pikkus 900mm,peegeli läbimõõt 76mm.Kaasasolevate okulaaride ja 2x barlow läätse abil peaks saama kuni 225x suurenduse.Tegelikkuses aga pole selle teleskoobi optikal selliste suurenduste jaoks valgusjõudu ega kvaliteeti.
Nüüd tekkis selline mõte,et kui lõikaks toru tublisti lühemaks,et äkki siis lühema toruga saaks selle aparaadi vähe tegusamaks muuta.Minu enda loogika ütleb,et 76mm peegli ja 900mm pika toru kooslusel ei saagi valgust piisavalt peeglile langeda ,samas lühema toru puhul peaks asi kõvasti paranema,kas pole nii ?
Paluks asjatundjate arvamust,on sellisel loogikal üldse mingi mõistlik iva ja mõte sees või panen kõvasti lepikusse ?

[Ekacariya]

Uskumatu idee...
Valgust saad peeglile rohkem vaid siis kui uue, suurema teleskoobi ostad

[tsaptsap]

Lisaks toru pikkuse muutmisele pead kasutama ka lisa optilist elementi ehk focal reducer-it. Niisama lambist valgust peeglile lastes seda võimekamaks ei tee. Ja üldsegi tugevamaks suurenduseks kasutatakse traditsiooniliselt pikemaid torusid.

[Tõnis]

Nagu sulle juba vastati, siis pead ostma "suurema" teleskoobi. Siiski, see suurus tähendab peegli läbimõõtu. Sellel, et teleskoobil on meetri pikkune toru, ei ole mingit halba mõju teleskoobi toimimisele, sest toru pikkus on kenasti kooskõlas NÕGUSA peapeegli fookuskaugusega. Liiga pikk toru võib põhjustada mõningat vinjeteerimist ehk vaatevälja servade tumedamaks muutumist. Toru lühemaks muutmisel võib olla mõningane iva, kui sa tahad fookuse tasandit rohkem torust välja saada - Newtoni tüüpi teleskoopidel (millel okulaar asub toru küljel) kipub olema paras peavalu nt. kaamera ühendamine teleskoobi fookusesse - see asub lihtsalt fokuseerija sees. Kui sa sellist asja tahad teha, siis sa tead juba päris hästi, mida sa teed ja oled ette valmistunud arvestatavaks nikerdamiseks
Teleskoobi peapeegli läbimõõt/pindala on see mis valgust korjab. Võrdlus ämbriga ei ole vale - kui vihma käes on väike laste liivakastiämber ja suur pesupali, siis viimane korjab sama ajaga rohkem vett. Sama teleskoobi peeglite-objektiiviläätsedega.

[Tauber]

Tänud vastuste eest(Tõnis ja tsaptsap).Arvata võis,et see asi nii primitiivne pole ja lasta ta siis olla selline nagu ta on.Eile just uurisin Kuud ja vaatasin kuidas üks või teine okulaar näitab-H20mm/45x on ok,terve Kuu mahub kaadrisse ja pilt on terav.H12.5mm/77x saab ka veel täitsa ok pildi ja Kuu serva annab uurida.Edasi läheb juba jamaks .SR4mm/225x ja H6mm/150x on suurendus suur ja vaateväli üliväike ning seal enam teravat pilti praktiliselt välja ei joonistu. Barlow läätsed (1,5x ja 2x) muutsid minu meelest pildi kvaliteeti veel kehvemaks.Võrdluseks vaatasin eile ka taevast binokliga (12x60) ja võib tõesti tõdeda,et pigem korralik binokkel kui kehv teleskoop.
Kujutan ette,et 20x80 binokkel võiks algajale astronoomiahuvilisele alustuseks juba päris hea elamuse anda

[Tõnis]

Eile just uurisin Kuud ja vaatasin kuidas üks või teine okulaar näitab-H20mm/45x on ok,terve Kuu mahub kaadrisse ja pilt on terav.H12.5mm/77x saab ka veel täitsa ok pildi ja Kuu serva annab uurida.Edasi läheb juba jamaks .SR4mm/225x ja H6mm/150x on suurendus suur ja vaateväli üliväike ning seal enam teravat pilti praktiliselt välja ei joonistu.

Jõudsid omal nahal ja väga ilmekalt selleni, mida räägitakse teleskoopide maksimaalse kasuliku suurenduse kohta. Rusikareegel (pigem väiksemate ja pigem peegelteleskoopide kohta) on: maksimaalne kasulik suurendus on numbriliselt võrdne kaks korda objektiivi või peapeegli läbimõõt millimeetrites.

Sinu näite korral siis ca 150x. Kuna sul on tegu üsna väikese läbimõõduga peegliga teleskoobiga, kehtib see rusikareegel eriti, kuna sekundaarpeegli võrdlemisi suur läbimõõt tekitab tugevat (lisa)difraktsiooni ning muudab nt. punktikujulisest valgusallikast (e. tähest) tekkiva kujutise teleskoobi fookuses peapeegli tekitatavast veelgi suuremaks. Kui minna nimetatud maksimaalsest kasulikust suurendusest üle, siis suurendatakse ainult difraktsioonikujutist, selle näiv läbimõõt suureneb ning mingeid detaile juurde ei tule - kujutis muutub vaid udusemaks. Ma arvan, et sinu näitel oleks sinna komplekti hea valik 7 või 8 mm fookuskaugusega okulaar (või 15 mm + 2x Barlow). Võib-olla on mõnel tuttaval või foorumi lugejal selline käepärast ja saaksid nt. testimiseks laenutada? Kui kujutis peaks ka kvaliteetsete okulaaridega olema nt. 100x suurendusega märgatavalt kehvem (Kuu ja kaksiktähed on head testobjektid), siis tuleb osta uus teleskoop - tõenäoliselt on kas peapeegli või sekundaarpeegli optiline kvaliteet allapoole arvestust.

Barlow läätsed (1,5x ja 2x) muutsid minu meelest pildi kvaliteeti veel kehvemaks.Võrdluseks vaatasin eile ka taevast binokliga (12x60) ja võib tõesti tõdeda,et pigem korralik binokkel kui kehv teleskoop.

Nojah, eks ta kipub tõesti niimoodi olema, et kui tahta odavat ja head asja, siis peab kaks korda poes käima. Optika puhul tulevad erinevused lihtsalt väga selgelt välja. Võiksid proovida jällegi kellegagi koopereeruda ja proovida erinevaid võimalusi. Võib-olla http://www.teleskoop.eu kaudu saad ka abi?

Kujutan ette,et 20x80 binokkel võiks algajale astronoomiahuvilisele alustuseks juba päris hea elamuse anda

Sellisel juhul on komplektis kohustuslik ka statiiv ja binokli statiiviadapter. Juba 12x suurendus on binokli käes hoidmisel natukene liiga palju. 10x veab veel kuidagi välja, aga isegi 7x suurenduse puhul on statiivile kinnitatud binokliga taeva uurimine hoopis teine tera - silm näeb läbi mittevõbeleva instrumendi tunduvalt enam.

Selgeid öid!

[Tauber]

Tänud taas Tõnisele sisuka vastuse eest.
Antud Sebeni teleskoop on väga heaks koolirahaks ja õpetlik näide milline ei tohiks teleskoop olla.See on nüüd siis tagantjärgi tarkus sest paar aastat tagasi kui ma ta ostsin oli mul küll huvi taeva vastu aga polnud mingit ettekujutust teleskoopide kvaliteedi kriteeriumitest ja ega polnud ka tegelikult suuri ootusi. See oli puhtalt selline spontaanne ost-vaatasin,et nii odava raha eest (60 euri + postikulu) saab nii suure teleskoobi,pealegi veel sakslaste firma ...! Niimoodi ta mul paar aastat on üsna vähe kasutust leidnud kuni käesoleva ajani kui mõtlesin,et võtaks asja tõsisemalt käsile.
Nüüd ma siis siin olen-nii targaks saanud,et ei oska selle tarkusega enam midagi peale hakata Kas leppida tavalise binokli ja viletsa teleskoobiga või osta midagi kobedamat ? Kolmas alternatiiv-vaadelda taevast palja silmaga pole tegelikult ka üldse paha.Selge on see ,et mingit hirmkallist riistapuud ostma ei hakka aga kuni 600 euri alustuseks (ilma go-to süsteemita) oleks valmis kulutama kui teaks,et see ootused rahuldaks.
Kõige suurem probleem ongi praegu see,et ei saa ostetavat kaupa oma käe ja silmaga proovida aga 600 euri on juba niipalju suur raha küll,et seda enam koolirahaks maksta ei tahaks...Näiteks üks aparaat ,mis silma jäi http://www.firstlightoptics.com/evostar ... q32-1.html

[tsaptsap]

Kõige suurem probleem ongi praegu see,et ei saa ostetavat kaupa oma käe ja silmaga proovida aga 600 euri on juba niipalju suur raha küll,et seda enam koolirahaks maksta ei tahaks...

Vaevalt keegi täpselt sellist riista omab ning sulle kirjeldada suudab. Pead abi otsima võõramaistest review-dest ja google pildi otsingust. Mul ei ole küll laialdast kogemust, aga arvan, et consumer optikas kehtib reegel, nagu maksad - nõnda saad. Erandiks ehk tipp, kus 5% parema tulemuse jaoks peab 5 korda rohkem maksma.

[Tauber]

Pead abi otsima võõramaistest review-dest ja google pildi otsingust. Mul ei ole küll laialdast kogemust, aga arvan, et consumer optikas kehtib reegel, nagu maksad - nõnda saad.

No vot,nagu maksad-nõnda saad,aga mida ma saan selle rohkema raha eest ? Kui igasugu foorumeid lugeda siis on ikka tüüpiline toon,et odav on kehv ja mida rohkem maksad seda rohkem saad,aga kui asjaga kokku puutunud ei ole siis tahakski teada mida see konkreetselt tähendab-mida näiteks 400 € toruga näeb/ei näe,mida ma näen 1000€ toruga jne.Ühes arvustuses oli küll kenasti öeldud,et sellise X suurendusega näed sellist y asja ,aga nagu teada siis üksi suurendus ei ole määrav.Monteeringuga on selge ja arusaadav-odav on pehme ja väriseb aga kogu see optika teema on ikka päris keeruline hoomata kui otsest kogemust pole olnud . Mul on praeguseks ühe odava toru kogemus olemas aga ega ma ei tea ,kas ma näiteks 600€ refraktoriga näen midagi rohkem või paremini.

[tsaptsap]

Kui rääkida konkreetsest 600€ komplektist siis mina arvan, et see on täiesti piisav, kus sa hakkad unistama igasugu lisadest ja paremas kliimas elamisest.Sellise optikaga peaks vaatama/nägema teema asemel vaatlemine ja tajumine. See f8 akromaat teeb kõike aga mitte midagi silmapaistvalt.