Teleskoobi läätsede puhastamine

[rossbach]

Soetasin endale hiljuti 150mm Skywatcher refraktori. Paraku on hiinlased praaki teinud. Kahe läätse vahel on sodi, mis häirib ja millele ise ligi ei pääse. Oskab keegi soovitada, kas nt Tallinnas või selle lähiümbruses leidub tegijat, kes suudaks akromaatilise teleskoobi läätsed lahti võtta ja ära puhastada ning kokku panna ning võib-olla ka kollimeerida ?

[Ekacariya]

Küsi näiteks siit http://www.fotoremont.ee/ Kui fotoobjektiivi suudavad lahti võtta ja puhastada, siis ei tohiks ka teleskoobi objektiivi lahtivõtmine üle jõu käia...
Ise aga jätaks selle väikese sodi sinna kus ta on. Küll pikapeale häiritus üle läheb...

[rossbach]

Tänan vastuse eest. Rääkisin pakutud kodanikuga, kuid ta hindas töö liiga suurte tundmatutega olevaks, et asja ette võtta.

[jeerum]

Sama probleem siin, aastaid tagasi sai soetatud ja jäi aparaat seisma tuttava juurde elu muudatuste tõttu.
Nüüd sai välja kaevatud ja torukate kadunud ja igasugu tolmujama täis, on kedagi, kes tegeleks selle puhastusega.
Samas ka vaja osta uued läätsed ja katik. Googeldanud aga sellist spetsiifilist hoolduspaika polegi leidnud.
Bresser pluto 114/500

[Tõnis]

See on siis sedakorda peegelteleskoop. Teleskoobi pea- ja sekundaarpeegli puhastmise õpetused on ehk isegi tootja kodulehel olemas?

Reegel number 1. Ka kõige pisemad tolmupudemed on optilistel pindadel hästi näha ja tunduvad katastroofina. Nende tegelik mõju on üsna olematu! Optikat tuleb puhastada vaid viimases hädas.

Üldiselt käib puhastamine siis niimoodi, et tuleb peeglid teleskoobi torust välja võtta. Kõige lihtsamal juhul piisab nt. fotopoodidest saadava õhuballooniga puhumisest. Suurem jagu tolmu peaks sellisel juhul peeglilt maha tulema. Siiski, suruõhuga (ka kompressorist tulevaga!) ei õnnestu peeglit päris puhtaks saada, ka tolmust, kui see on optikale tõsisemalt kleepunud.

Keerulisemal juhul (kui mingi sodi on tõsisemalt peegli küljes) tuleb peeglit pesta. Optika pesemine on veidi erinev nõudepesust selles mõttes, et peegelpinna (või ka läätsede pindade) jõuga puutumine võib (ja sageli lõppebki) lõppeda optilise pinna kahjustumisega. Kõige labasemal juhul võib peegli ka kraani alla panna (enne kontrollides, et kraanist koos veega liiva- või roostetükke ei tule), kuid viimaseks sammuks PEAB jääma TÕHUS loputamine destileeritud veega (võiks saada nt. apteegist). Mina teeksin lihtsalt igaks juhuks kogu pesemise destileeritud veega. Lisada võib ka veidi (üks-kaks TILKA) lõhna ja lisaaineteta pesuvahendit (nt. Mayeri sensitiv nõudepesugeel vms on hea, vaata poes etiketti). Viimastes sammudes ka veidi isopropüülalkoholi (saab ehituspoodidest?). Aga loputamine peaks toimuma kindlasti kas ainult destilleeritud veega või dest vesi + veidi isopropüülalkoholi.

Vee pritsimine mõõduka survega on parem kui lihtsalt peale valamine, selleks võiks destileeritud vee panna pihustuspudelisse (saab nt. aianduspoodidest). Sellisest pudelist 5+ cm kauguselt pihustades saab tulemus hea ning tegelikult ei kulu ka vett väga palju.

Kui peeglile jäävad puhastamsie lõppedes üksikud veepiisad, siis võib suuremaid neist eemaldada ilma igasuguste lisanditeta (lõhnaained!!) pabertaskurättidega. Pinda ei tohi taskurätiga pühkida, lihtsalt räti nurk tuleb panna veetilga sisse ja hoiduda peegli puudutamisest. Niimoodi imetakse veetilk hetkeliselt rätikusse.

Vt. näiteks minu suure peegli puhastamise saagat: https://www.youtube.com/watch?v=Z3uJC2OUlLg&feature=youtu.be

[jeerum]

Ega vist tuleb pesu ettevõtta jah, asi lakas seisnud ja sisse torust vaatasin oli korralik möll seal. Loodan, et saan puhtaks, teen siis mõned pildid tööst, äkki kellegile abiks, hetkel veel ei kujuta ettegi kuidas seda lahti saab