Tere,
Led otsijal vist tavaliselt mingit niitristi pole jah. Selle paikasättimine võiks teoorias käia nii: Otsid üles mingi hästi nähtava (mobiili) antenni või elektriposti ja suunad teleskoobi sellele tipule (loomulikult sobib selleks iga hästi eristatav objekt). Okulaariks valid võimalikult väikese suurendusega varianti (20mm on ilmselt selleks sobiv, annab 35 kordse suurenduse) ja katsud selle posti või antenni (tipu) vaatevälja saada (võimalikult vaatevälja keskele isegi). Kui post on üles leitud ja okulaarist kenasti näha, siis tuleb teleskoobi toru liigutamata paika sättida LED otsija, st. vaadates seda posti või antenni LED otsijast tuleb selle punane täpp sättida samasse punkti kuhu on suunatud teleskoop (okulaarist avaneva vaate keskel olev punkt). LED otsija on siis paigas, kui vaatevälja keskpunkt ja otsija punane täpp vaatavad samasse sihti ja suunda (samasse punkti), nii et LED otsijaga mingile huvitavale objektile suunates (teleskoobi toru liigutades) oleks vaadeldav objekt ka okulaarist nähtav.
LED otsija tuleks teleskoobi külge võrdlemisi tugevalt kinnitada. Kui LED otsija peale igat vaatlust toru küljest ära võtta, siis tuleb ta kindlasti iga kord jälle uuesti paika sättida. Muidu peaks ta ikka piisavalt korraliku kinnituse puhul pikemat aega õigesse suunda näitama.
Kindlasti saab ka ilma LED otsijata vaadelda, ta on lihtsalt abiks objektide otsimisel. Teleskoobi toru on võimalik "silma järgi" ka küllalt täpselt suunata (vähese kogemuse olemasolul).
Polaartelje paikasättimine on kindlasti natukene keerulisem ülesanne. Samas saab jällegi ka ilma polaartelge joondamata vaatlusi sooritada. Selle paikasättimisel on eeliseks see, et kui kord täht vaatevälja saadud, siis piisab vaid ühe kruvi keeramisest, et tähte vaateväljas hoida (samuti on see oluline, et võimalikud kellamehanismid õigesti töötaks). Muide, need Bresser Venus teleskoobid, mis ma kiire otsinguga netist leidsin olid kõik asimutaalse monteeringuga. Kui Teie ostetud teleskoop on
see, siis ei tule teil polaartelje joondamise pärast muretseda, asimutaalsetel monteeringutel ei ole lihtsalt sellist võimalust.
P.S. Bresser ei ole ilmselt algajale vale teleskoop. Lihtsalt peaks teadma, et 76mm apertuur (peapeegli läbimõõt) ei võimalda (st. võimaldab, aga sellel ei ole suurt mõtet) näiteks kasutada kaasasolevat 4mm okulaari, kuna sellise teleskoobi suurenduse piiriks on umbes 150x. 4mm annab üksinda 175 kordse suurenduse ja koos 1,5 korda suurendava pöördprismaga 262 korda, mis on kaugelt üle selle teleskoobi võimete (st. vaadeldav kujutis üle 150 kordse suurenduse enam paremaks ei lähe vaid ainult tuhmistub, füüsikaseadused on sellised lihtsalt, aga 262X on jälle hea müügiargument). Selliste mõningate limitatsioonide teadmine aitab ehk ära hoida võimalikku pettumust. Seega soovitan vaadelda ainult 20mm ja 12.5mm okulaaridega, mis eraldi annavad 35 ja 56 kordse suurenduse, ning prismaga 52,5 ja 84 kordse suurenduse. Siit on jälle näha, et 20mm okulaari ja prisma kombinatsioon on mõtekam asendada 12,5mm okulaariga (üksi), sest saadud suurendused on põhimõtteliselt samad, kuid väiksem arv optilisi elemente teisel juhul tagab parema kujutise kvaliteedi.