teleskoop + fotograafia algajale

[karvane]

Isal varsti juubel ja tahaks talle kinkida teleskoobi. Ta on fyysik (laserite tootmine) ja hobiks fotograafia. Seega tahaks kinkida teleskoobi mida on v6imalik SLR fotokaga kokku kruttida. Ise ma asjast palju ei tea aga olen n6us mingi 10 000 eekise toru osta. Kas fotograafiaks peaks asjal mingi tracking omadused olema?

Et siis, mis on mu v6imalused ja kust saaks neid tellida?

megasuured tänud.

[meelist]

Fotograafia jaoks on kohustuslik tracking , stabiilne (ilma vähima värinata) monteering. Ilma nendeta on võimalik pildistada vaid kuud.

[karvane]

t2nud janz.

kas tracking on tavaliselt monteeringu omadused? Et siis kas see komplekt on 'tracking upgrade compatible'? . Piisab vaid monteeringu valjavahetamisest?

[janz]

Jah, muretsedes korralikuma monteeringu (nt Synta EQ6 või Vixen GP-D2) võib põhimõtteliselt hakata pildistama. Soovitav oleks muidugi kasutada ka eelmises postituses mainitud pildivälja korrektorläätse ja mõnd odavat pikafookuselist abiteleskoopi gideerimiseks või alternatiivina off-axis guiderit. Nagu isegi näed, kipub astrofotovarustus kogu krempli hinda üsna kõrgele ajama, mistõttu peab sellesse pühendumiseks olema tõsine huvi.

Erinevalt visuaalsetest vaatlustest ei piisa astrofotograafia puhul ka enam sellest, kui ekvatoriaalmonteering "silma järgi" Põhjanaela suunas üles seada. Monteering peab proovipildistamiste abil olema üsna täpselt paika seatud, muidu jäävad tähed punktide asemel kriipsudena. Paremal juhul eeldab see monteeringu statsionaarset ülesseadmist, kuna siis jääb ära igakordne monteeringu sättimine.

Veel täienduseks eelmisele postitusele: igasugused tootetuvustused on vahvad lugeda küll, aga otsustamisel võib oluliselt kaalukamaks osutuda kasutajate arvamus ühest või teisest teleskoobist. Igasuguse astrokola kohta on Internetis infot kuhjaga, näiteks tasub uurida Cloudy Nightsi arvustustelehekülge ja vajadusel otsida täiendavat infot sama saidi foorumitest

[janz]

Tere,

sellise eelarve puhul soovitaks ~80mm apokromaatilist refraktorit koos sobiva monteeringuga. Miks apokromaatiline ja ~80mm? Kuna Su isa on füüsik, siis kindlasti teab ta kromaatilise aberratsiooni olemust (olgugi, et igapäevatöös puutub kokku suhteliselt monokromaatsete nähtustega . Kromaatilise aberratsiooni puhul fokusseeruvad erineva lainepikkusega valguskiired erinevalt, mistõttu on kujutisel värvimoonutused - nt Kuu ja planeetide servad (kontrastsed objektid!) on "värvilised". Apokromaatilise refraktori objektiivis kasutatakse kõrge Abbe arvuga optilisi klaase (FPL-51, FPL-53), mille murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest on tavalisest kroonklaasist madalam. Tulemusena on APO-des kromaatiline aberratsioon väiksem ja see võimaldab ühtlasi suuremat valgusjõudu (valgusjõud on objektiivi fookuskauguse ja läbimõõdu suhe). 80mm piiri seab APO-refraktorite kõrge hind vaatamata sellele, et viimasel ajal on turule tulnud mitmeid tootjaid, kes pakuvad suhteliselt soodsaid APO-refraktorite (või siis "pool-APO-de") mudeleid. Näitena olgu mainitud William Optics, Stellarvue ja Synta. 

80mm teleskoop võib tunduda ju pisike, kuid võin omast kogemusest öelda, et sellega näeb rohkem, kui esialgu arvata võib. Lisaks on selline teleskoop suhteliselt portatiivne ja mugav õue-tuppa tassida.

Kahjuks tuleb tunnistada, et pikki säriaegu võimaldavad monteeringud löövad nimetatud eelarve korralikult lõhki, seetõttu soovitaks monteeringut valida visuaalse vaatluse vajadustest lähtuvalt. Aga eha- ja koidutaevast Kuu ning planeetidega (säriajad kuni paar sekundit) saab pildistada ka sellise monteeringuga.

Mõned nüansid veel: suure valgusjõuga APO-refraktorid on kõvera pildiväljaga, mis visuaalsel vaatlusel ei anna küll tunda, kuid fotodel hakkab tähti pildi servades silmnähtavalt uduseks ajama (sensor on ju tasapinnaline ja servades on tähed fookusest väljas). Seda puudust parandatakse spetsiaalse korrektorläätsega (i.k field flattener), kuid ka see lisab eelarvele kaalu. Lisaks on vaja ka teleskoobi fokusseerija ja fotoaparaadi objektiivibajoneti vahelist üleminekutoru.

Kokkuvõtteks soovitaks esialgu jääda visuaalsete vaatluste juurde. Heale teleskoobile saab hiljem alati fotografeerimist võimaldavaid lisasid osta. Olgu näitena toodud selline komplekt:

1. William Optics Megrez 72 OTA

2. 90-kraadine diagonaalprisma

3. Baader Hyperion 8-24mm zoom-okulaar

4. Vixen Porta asimutaalne monteering

See läheb eelarvest küll üle (~13000 krooni + transport), aga selline komplekt teenib asjahuvilist pikka aega (oman ise Megrez 72 refraktorit ja võin kinnitada, et tegu on ühe ilusa ja kvaliteetse teleskoobiga). Muidugi võib loobuda zoom-okulaari ostust ja osta mõni odavam tavaolukaar, kuid siis kaob ära paindlikkus suurenduste valikul. Diagonaalprisma või -peegel on kindlasti vajalik, kuna seniidilähedasi objekte on ilma selleta küllalt ebamugav vaadelda.

Ehk oli abi ja sain mingigi suuna kätte näidata.

[Tõnis]

Taeva pildistamiseks on vaja:

• Mingit riistapuud, millega pildistada - fotoaparaati (digipeegelkaamera, tungivalt soovitatavalt Canoni või Pentaxi oma)
• Midagi fotoaparaadile objektiiviks - valik ulatub lainurk- ja teleobjektiividest teleskoopideni välja

Janz vastas korrektselt, et väga hea lahendus on apokromaatiline refraktor (nii pildistamise kui transporditavuse mõttes!), AGA mina ei ole kohanud ühtegi alla 1500$ maksvat APOkromaatilist refraktorit. Nn. ED-refraktorid on põhimõtteliselt kõigest akromaatteleskoobid, sest nende objektiiv koosneb kahest läätsest, apokromaatsetel teleskoopidel aga vähemalt kolmest läätsest.

Korralikult valmistatud ED-refraktor annab palju parema (ja apokromaatsetele refraktoritele võrdlemisi sarnase) kujutise ning maksab mitusada dollarit (et mitte ütelda - poole) vähem. Juba nimetatud firmadest on mul mingisugune kokkupuude Synta ja Stellarvue refraktoritega. Synta 80mm ED-refraktoril olid heledate tähtede ümber lillad halod, mu isiklik Stellarvue Nighthawk NG (80mm ED) ei näita isegi Veegat vaadeldes valevärve..

Julgeksin soovitada sedasama Stellarvued (tõesti väga hea kvaliteediga ja suhteliselt odavad lisaseadmed), ikka nende optika väga kõrge kvaliteedi pärast. Kuuldavasti on William Opticsi teleskoobid samuti väga head. Megreziga kokkupuudet olnud ei ole, kuid Internetist olen kuulnud kiidusõnu.

Hinnast: kui tellisin omale Stellarvue NHNG, siis võtsin kaasa ka väga hea fokuseerija, kaamera adapteri, diagonaalpeegli ning kaks okulaari ning Barlow läätse, kogu kupatus läks maksma 1400$. Dollari madalaima hinna korral tuli mul välja käia ~19000 krooni. See oli AINULT optiline toru koos mõne lisaseadmega. Õnneks kannatab mu fotostatiiv tolle toru raskuse kenasti välja ning ekvaatorilisest monteeringust ei ole ma esialgu veel ülisuurt puudust tundnud.

Muide, 80mm teleskoobi võib istutada selga ka mõnele teisele vähem kvaliteetsele teleskoobile (kas väiksemale või suuremale), mille abil saab siis pildistamise ajal gideerida..

[allan]

Apokromaatilisi refraktoreid tehakse tegelt nii kahe, kolme kui nelja läätsega. Selleks et dupletiga kokku panna tõeline APO, ei ole palju valikuid - tuleb kasutada kalleid klaasisiorte, nagu näiteks fluoriiti (nt Takahashi FS sari on realiseeritud dupletina kus üks komponentidest on fluoriitklaas). Korralikud duplet objektiivid võivad triplettidest isegi kallimad olla, sest kolmekomponentse objektiivi puhul on klaaside kombineerimise võimalusi rohkem ja on võimalus kasutada väheke odavamaid klaasisorte. Hinnangud on kah seinast seina, aga üldiselt on läbiv joon see, et duplet annab natuke heledama ja kontrastsema kujutise (klaasipindasid vähem), triplet aga natuke paremini kompenseeritud kromaatilised moonutused.

Synta ED-80S ja WO Megrez'id on minu teada mõlemad ilma fluoriitklaasita dupletid ehk nn semi-APO-d. Mis aga ei pea sugugi tähendama seda et need on halvad torud.

10tuhande krooniga päris kindlasti täiskomplektset (toru, monteering, tripood, diagonaal, 1-2 okulaari) APO teleskoopi ei saa, heal juhul miski 60mm OTA. Kui ca 10tuh krooni on limiteerivaks piiriks, siis võiks vaadata ka näiteks TAL-100RS/RSM akro poole või visuaali puhul näiteks Meade 10" LightBridge dobsoni poole