Ise ehitada teleskoop

[Tõnn123]

Tuli selline idee ise ehitada üks pirakas teleskoop. Uurisin siin netis teleskoobi ehitust ja see ei paistagi väga keeruline olevat. Kuid tekkis siiski paar küsimust. Kas Dobsoni tüüpi teleskoobi peegli saab teha plexiklaasist ja kas ta on sama hea kui päris klaasist? Kui ei saa siis kus müüakse teleskoobi peegleid ja kas need on ka kallid? Kuskilt kuulsin ,et peeglid pidid olema odavamad kui läätsed. Üks küsimus veel, miks on suurte teleskoopide peegleid vaja jahutada.

Tähis taevast

[l6hmus]

Plexiklaasi kohta ei oska vastata (oluline parameeter klaasi valikul on selle väike soojuspaisumise tegur, et temperatuurikõikumised peegli kuju väga palju ei mõjutaks). Teleskoobi peegleid müüakse usutavasti ikka ka eraldi, sest USA-s on palju amatöörteleskoopide ehitajaid kes siis peeglid endale vastavast kohast tellivad (paljud kindlasti lihvivad ka ise peegleid). Kindlasti on peegel odavam kui sama diameetriga lääts (esiteks on peeglil ainult ühte pinda vaja lihvida, ja läätsel 2, aga tänapäeval ei tehta enam refraktorite objektiive ainult ühe läätsega vaid 2 või enama läätsega, et vähendada aberratsioone, mistõttu on lihvitavaid pindu 4 või enam.)

Teleskoobiga vaadeldes on kasulik kui peegli temperatuur on sama, mis ümbritseva keskkonna temperatuur. See on vajalik selleks, et teleskoobi toru sees ei tekiks õhu turbulentsi, mis pildi virvendama paneb (soe peegli pind soendab selle kohal olevat õhku, mis seetõttu kerkima hakkab ja õhu virvendamist põhjustab). Suurtel peeglitel on tänu nende massi tõttu pikk mahajahtumise aeg ja et seda kiirendada, siis pannakse peegli lähedusse enamasti ventilaatoreid, mis jahutmist kiirendama peaksid.

[Tõnis]

Pleksiklaasist on peeglit suhtkoht lootusetu teha, liialt vedel saab. Küll on ise võimalik lihvida tavalisest (või mõnest eri)klaasist peeglit. Omalgi üks pooleli, ootab pensionipõlve või töötuks jäämist Kõige lihtsam võimalus on osta valmis peegel, firmasid, kes neid pakuvad on küll ja rohkem.

Lappasin 2008. a. detsembrikuu Sky & Telescope ajakirja, seal reklaamiti nt. firmasid

http://pegasusoptics.com/

Euroopast näiteks: http://www.astroshop.de/en/search?q=pri ... ror&page=7

[Tõnn123]

Ega eestist kuskilt neid nii öelda peegli toorikuid saada ole? Ei tahaks tervet peeglit osta ma vaatan ,et kalliks kipub minema. Muidu plexi peegli tegemiseks on üks lihtne tehnika: http://www.youtube.com/watch?v=23kkZZN1ACs

[Tõnis]

Loomulikult on kasutatud tehnoloogia huvitav ning ilmselt päikeseenergeetika eesmärkidel ka päris hästi kasutatav. Teleskoobi peegli valmistamisel sellisel meetodil tekivad mõned probleemid:

1. Teleskoobi peeglite kuju täpsus peaks olema vähemalt 1/8 lainepikkust. Kui kasutada rohelise valguse lainepikkust (nt 550 nanomeetrit), siis on vastav number 68 nanomeetrit. St. et sellise täpsusega peab teleskoobi peapeegel olema sfääriline või paraboolne.
2. Kirjeldatud meetod annab mingisuguse kuju, mida võib jämedas lähenduses pidada parabooli- või säärisarnaseks. Peegeldava pinna kuju täpsus jääb kindlasti tunduvalt alla nõutavale.
3. Ka korraliku kujuga pleksiklaasist peegel paindub oma raskuse all niivõrd tõsiselt läbi, et mingit korralikku kujutist ei ole sealt põhjust oodata.

Samas, suure ja lühikese fookusega peapeegli esialgse ja väga üldiselt sfääri meenutava kuju saamiseks ning selle käigus suure koguse klaasi eemaldamiseks võib kasutada ka pendli otsa kinnitatud ning käiakiviga varustatud ketaslõikurit... Edasine töötlus on juba hoopis teine teema, sellist lohku lihvitakse järjest peenemate abrasiivpulbritega ning sfäärilise kuju saavutamise järel poleeritakse peeglitoorikut erinevate ollustega, andes sellele vajadusel ka paraboolne kuju. Kõigil sammudel kontrollitakse peegli kuju päris täpsete (ja õnneks üldiselt lihtsate) meetoditega ning vastavalt testide tulemustele toimitakse kindlatel viisidel soovitud tulemuse (e. nõutud kvaliteediga peegli) saamiseks. Mingit "raketiteadust" selles kõiges pole..

Kui tahad odavalt suurt teleskoopi saada, siis osta mõni valmis Dobsoni monteeringus teleskoop. Jah, peeglite kvaliteet on neil keskeltläbi nirum (ühisnimetaja kipub olema "Hiina masstoodang") kui eraldi pakutavatel peeglitel, kuid samas on nad piisavalt kvaliteetsed, et vastata miinimumnõuetele. Reeglina on Dobsoni monteeringus teleskoope võimalik oma soovidele-vajadustele vastavalt ümber ehitada või lihtsalt osade allikana kasutada.

Kui astronoomia ja tähistaeva vaatlemine vähegi tõsiselt huvitab, siis on tüüpiliselt kaks võimalust teleskoobiostule läheneda. Üks - osta mingi lihtne ja odav teleskoop ning õppida selle piirangutest hoolimata kasutama, eeliseks kindlasti väikesed väljaminekud, ohuks aga suhteliselt kiire tüdimine pidevalt anaalstomatoloogilisi võtteid nõudvast taevavaatamisest. Teine - osta võimalikult hea (loomulikult selline, mida rahakott kannatab), mugavalt kasutatav (ja võibolla ka transporditav) teleskoop ning õppida instrumenti efektiivselt kasutama. Plusside pool on see, et saad pühenduda taeva vaatlemisele, miinuste poolele tuleb kanda keskeltläbi veidi suuremad väljaminekud.

Päris algajale soovitaksin pigem esimest teed, kuid siiski ei ole nutikas osta kõige odavamat "mänguteleskoopi". Sageli on paari tuhande krooni võrra kallim (4 vs 2 tuhat krooni!!!) mäekõrguselt üle nii mehaaniliselt kui optiliselt kvaliteedilt - ja neid asju ei saa kuidagi alahinnata. Kui huvi alles jääb ja kasvab, siis saab suuremat teleskoopi alati juurde osta

Ahjaa. Astronoomia on hobi, mis üldiselt eeldab iseseisvat õppimist, vast lihtsaimaks (ja ehk ka huvitavaimaks) võimaluseks on astronoomiahuvilistele suunatud ajakirjad või raamatud. Ka Internetist leiab küll ja rohkem infot. Vt. näiteks http://www.skyandtelescope.com/ .

[Tõnn123]

Sain nüüd palju targemaks. ega ma eriti seda asja ei jaga aga huvi on suur:) Vaatan seda  asja, vast tasub tõesti osta algatuseks väiksem teleskoop.

Tähis taevast.

[kallekusta]

Youtube pakub huvitavaid võimalusi teleskoopide isetegemiseks. Siin on üks neist. Kavatsen lähiperspektiivis soetada esimese teleskoobi. Samas mõtlesin, et omandan pisut kogemusi püüdes pikksilma toru ise teha ja vaadata, mis parameetrid siin mänglema hakkavad.

http://www.ronex.ee pakub suurt luupi müügiks, hind on mikroskoopiline. Ehituspoes on müüa kartongi-pappi-tsellofaani, mida sobiva mõõduga toruks keerata. Tehniliselt oleks nagu lihtne, kui Youtube uskuda.

Tahaks ka matemaatiliselt võimsused läbi arvutada. Aga ma ei saa ma pihta wikipeda fookuskauguse valemile (vt. ka Focal length). Ronexi läätse parameetriteks on diameeter 130 mm ja kohapeal silma järgi saadud paksus 15mm. Kumerus mõlemale poole on ühesugune, seega suur tükk valemist muutub 0-ks. Exceli kujul on valem: =1/((murdumine-1)*(1/R_1-1/R_2+(murdumine-1)*paksus/(murdumine*R_1*R_2))).
Murdumise kohta räägitakse, et klaasi kohta kasuta suurust 1.5-1.7. R1 ja R2 on arvutatavad kasutades Pythagorast ja Exceli goal seek. Ainus, mis mind ei rahulda, on tulemus

Kui murdumine = 1.5; Läätse paksus on 15mm (pool sellest R_1 tarbeks 7.5mm); ja Läätse diameeter 130mm (pool sellest 65mm - üks kaatet). Siis minu vastus ütleb, et Ronexi läätse fookuskaugus on 30 913.6 mm. Ehk siis 30.9 meetrit. Nii kaugelt ei näeks ma läätsegi

[jan]

Tere,

luubi fookuskauguse sentimeetrites saab leida seosest

m = 1 + 25/f,

kus m on luubi suurendus ja f fookuskaugus. Viidatud Ronexi luubil on suurendus 2,5 korda, seega fookuskaugus ca 17 cm.

Tuleb kohe lisada, et mingit praktilise väärtusega teleskoopi sellest luubist ei saa. Seda kasvõi põhjusel, et tänapäevaste läätsteleskoopide objektiivid on kromaatilise aberratsiooni vähendamiseks vähemalt kaheläätselised ning paljud muudki parameetrid on antud läätse puhul vastuvõetamatud. Kui see luup oleks heast sisemiste pingeteta klaasist (aga võib tegelikkuses vabalt olla plastist) ja tasakumer, saaks sellest hädapärast peegelteleskoobi peegli lihvida-poleerida.

Teleskoobiehitus on põnev ja rahustav tegevus tõesti (kui vaid aega oleks). Kui huvi tõsisem, siis soovitan Jean Texereau populaarset raamatut "How to Make a Telescope" - peaks olema iga peeglilihvija lauaraamat. Mina ostsin ühe sellise raamatupood Krisostomuse kaudu (http://www.kriso.ee).