Bresser Messier N-130

[sviljar]

Tere! Ostsin selle teleskoobi, sain kokku ja hakkasin vaatlema aga kas on mingi seadistus, mida peaks tegema et oleks mootorist ka abi! Mootor on käändetelje jaoks vist aga kui ma panen saturni näiteks fookusesse siis kaob ta ikka vaateväljast, mootor on sisse lylitatud,! Tundub et peab yhe käega suurema suurendusel nuppu all hoidma ja teise käega pöördetelje kruvi keerama et objekti vaateväljas hoida! Kas on see kõik nii või kuidas saax lihtsamalt! teleskoop peaks vist olema ka paika pandud põhjanaela järgi ja siis kraadid nulli! kellel on samasugune teleskoop ja vb on kellegil ka eestikeelset juhendit!

[Tõnis]

Mootor on ikka teise telje jaoks. Selle jaoks, mille ümber pöörates teleskoop tähti jälgib. Leidsin võrgust tolle teleskoobi pildi ka üles ning tundub, et polaartelje jaoks on olemas (kas ka vaikimisi kaasas?) nn. Põhjanaela otsimise pikksilm. Teleskoobiga kaasa tulevates paberites peaks kindlasti selle kasutamisest midagi juttu olema. Kindlasti on lühiõpetus polaartelje joondamise (polar alignment) kohta. Käändetelg on see, mille küljes asub teleskoobi vastukaal, polaartelg on siis teine telg.

Mina paneksin teleskoobi püsti umbes nii:

• Kolmjalg maha ning ülemine osa loodi. Vesilood tuleb kolmjala plaadile asetada mitmes (vähemalt kahes, sel juhul üksteisega ristuvas) eri asendis ning iga asendi korral panna ülemine plaat loodi. Kui loodi ei ole, võib proovida ka silma järgi "loodida", tulemus ei pruugi väga palju kehvem olla.
• Teleskoobi monteering asetada kolmjalale nii, et käändetelje polaartelje külge kinnitumise koht vaataks võimalikult täpselt põhjasuunas. Polaartelje kõrguse seadmise kruvi peaks siis täpselt lõunasse vaatama. Seda suunda (polaartelje asimuuti) saab hiljem põhjapoolsesse serva jäävate kruvidega täpsemaks seada.
• Kui polaartelje kõrguse seadmiseks on skaala (tavaliselt on), siis seada see võimalikult täpselt näitama vaatluskoha laiuskraadi peale. Jämedalt võib Tartu jaoks võtta 58 või 59 kraadi, Tallinnas 60 kraadi.
• Nüüd tuleb seada teleskoop monteeringu otsas vaatama võimalikult samas suunas, kuhu osutab polaartelg. Teleskoobi toru ja polaartelje saab paralleelseks seada päris täpselt koordinaatskaaladega (kui need olemas on, siis panna tunninurk 12 tunni või 24 tunni peale) või veidi vähem täpselt silma järgi - vastukaalu poolt altpoolt monteeringut ja teleskoobi toru vaadates veenduda, et polaartelg paistab võimalikult teleskoobi toru keskel olevat. Kirjeldus võib tunduda keeruline, kuid praktika on väga lihtne.
• Nüüd võiks otsijas (kui see on suure toru vaatevälja suhtes täpselt paika pandud) Põhjanael näha olla. Kui ei ole või on väga servas, siis polaartelje kõrgust ning asimuuti kruvidega muutes on võimalik Põhjanael liigutada otsija niitristi keskele. KINDLASTI tuleks kasutada AINULT polaartelje seadmise kruvisid ja mitte liigutada monteeringu telgesid!

Palja silmaga vaatlemiseks on niisugune joondamine piisavalt täpne, otsetõusus vedava mootori olemasolul püsivad vaatlusobjektid okulaari vaateväljas mitmeid kui mitte kümneid minuteid.. On olemas veidi aeganõudvamaid meetodeid, millega telge väga täpselt paika seada. Kui tahta teleskoobiga pika säriajaga pilti teha, siis on need üpris hädavajalikud.

Võibolla on abi ka MEADE kodulehel olevatest lühikestest videojuppidest. Kui ma ise neid peale selle teksti kirjutamist läbi vaatasin, tundus, et jutt on üsna täpselt sama

[Anonymous]

tere kas teleskoobiga vaadates kaugel asuvat maja või siis miskit muud  mis asub umbes 500 -1000 meetrit peaks pilt olema terav või ongi udune

[Tõnis]

Kui sa teleskoopi teravustad, siis ikka terav. Rohkem või vähem uduseks ja virvendavaks jääb kujutis, kui sa:

• vaatad läbi akna - klaas moonutab kujutist
• vaatad toast läbi avatud akna - akna kaudu liikuv soe ja külm õhk moonutavad kujutist eriti tugevalt
• kui oled teleskoobi just õue viinud ning see ei ole jõudnud maha jahtuda

[lemmu]

Kõik, mis asub kaugemal kui 100 m, peab pilt olema terav!

Kas siis on okulaari häda, või on teleskoop ise fundamentaalselt praht.

[KuuKulgur]

Bresser Messier N-130 on üks populaarsemaid teleskoope, mida Eestis müünud olen. Võtsin selle tootevalikusse, kuna senine müügihitt TAL-1 (Miitsar) muutus kättesaamatuks.

Peapeegel 130 mm on piisavalt suur, et näha päris palju asju, kaasas on kolm okulaari (25, 15 ja 10 mm), mis annavad kena suurenduste hulga, kolmjalg on terastorudest ja täiesti adekvaatne kandmaks nii optikatoru kui Saksa ekvaatorilist monteeringut. Polaarvisiiri komplektis kaasa pole, kuid koht selle tarbeks on olemas. Samuti saab monteeringule hiljem upgrade'i teha ja lisada mootorid nii otsetõusu kui käändeteljele.

Karbis on kaasas veel punane led-lambike, Carte du Ciel planetaariumitarkvara, kuukaart, väike pöördplanetaarium, 2x Barlow-lääts, 6x30 niitristiga otsija, vastukaalud monteeringu stabiliseerimiseks. Ja kui lisada hind 5550 krooni (sisaldab käibemaksu, võib lisanduda saatekulu Eesti piires mõnesaja krooni ulatuses, Tallinna ja lähiümbruses pole sedagi), siis on ta enamvähem sellel taluvuse piiril, mida läbimõeldud ostu korral ühe hea hinna/kvaliteedi suhtega teleskoobi eest välja tasub käia. Lisaks muidugi asjaolu, et kui peaks ilmnema mingi tootmisviga, mida garantiikorras lahendama peab, siis saab asjad siin Eestis ära lahendada.

[Ekacariya]

Üks küsimus maaletoojale, kui tohib ... Internetis ringi kolades nägin et Bressereid müüakse laias maailmas ka OTA-dena...pakute ka Eestis sellist v6imalust? Tuleks asi k6vasti odavam...

[KuuKulgur]

Ikka tohib küsida

Jah, OTA-na on ka võimalik seda siia tekitada. Lisaks veel LX75 GOTO monteeringul.

Mis mõttes OTA-na odavam on? Ostes küll, kui omal mingi monteering ja kolmjalg juba olemas on, aga kui neid pole, siis hiljem eraldi monteeringut osta on kallim kui kohe komplektiga.