Supernoova orioni tähtkujus

[diicii]

Tere,

Sattusin täna hommikul kohvi juues vaatama miskit vene telekanali uudistesaadet.
Seal öeldi, et lähiajal võib meie taevasse tekkida nö 2 kuud, et suhteliselt lähiajal
nädalate kuni paari kuu jooksul peaks seal üks täht muutuma supernoovaks?

On see tõsi?

Juhul kui on siis peaks hakkama juba aegsasti orioni tähtkuju taevast ülesse
otsima ja oma teleskoobikese ka sinna ära suunama juba

[Elmo]

Niipalju kui mina supernoovadest mäletan, siis tähe välise oleku järgi on võimatu öelda, millal täht supernoovana plahvatab. Põhjus peitub selles, et tähe väliskiht (see on see, mida me vaatlustest näeme) ei näita seda, mis tähe sees toimub.

[diicii]

njah, ise ka natukene eile uurisin ja ei leidnud samuti kuskil ühtegi viidet, et selline protsess hakkaks lähiajal toimuma.
Selge on see, et ega keegi ei oska ette öelda mis ja kuna see tooimuda võiks, või õigemini vist, et kuna ta toimus ja siis see meieni jõuab

http://antwrp.gsfc.nasa.gov/apod/ap990605.html

seal pildi all on kirjas, et varsti läheb supernoovaks, aga seda öeldi 1999 aastal juba...

[Elmo]

"...it is nearing the end of its life and will soon become a supernova."

"soon" tavaelus ja astronoomias on täiesti erinevad mõistes... "soon" astronoomias võib tähedada ka kümneid või sadu tuhandeid aastaid...astronoomilises mõttes see ongi varsti.

[Betelgeuse]

Kahjuks ei pea seda informatsiooni väga adekvaatseks, kuna järgmised supernoovade kandidaadid on juba ammu paika pandud. Samas tõesti astronoomias tähendab "varsti" üldjuhul kümneid tuhandeid aastaid. Samuti on suvel Orioni kehv vaadelda, kuna see on taevas päevasel ajal.

[aan]

Kui see juhtuks, oleks see muidugi palju suurem supersündmus kui 1987.a supernoova...

[Orion10]

Massiivne erepunane täht Orioni tähtkujus on viimase 15 aastaga salapärasel moel 15 protsenti väiksemaks kahanenud, ning astronoomidel pole seni aimugi, miks.Hoolimata kahanenud mõõtmetest, märkis Wishnow, pole Betelgeuse nähtav sära viimaste 15 aasta jooksul tuhmumise märke ilmutanud.
Betelgeuse, mida peetakse ülihiidtäheks, on nii suur, et meie päikesesüsteemis küündiks see Jupiteri orbiidini. Kuid umbes viie astronoomilise ühiku pikkuse raadiusega täht on alates 1993. aastast kahanenud Veenuse orbiidi võrra.Berkeley füüsikateadur ja Townesi kaasautor Edward Wishnow tunnistas, et uurijad ei tea, miks täht kahaneb. "Arvestades kõike, mida teame täheparvedest ja universumi kaugematest piirkondadest, võime öelda, et on palju asju, mida me tähtede kohta ei tea, kaasa arvatud see, mis juhtub punaste hiidudega nende elutsükli lõpus," ütles Wishnow.
Eeldatakse, et punased ülihiiud paisuvad II tüübi supernoovadeks, kosmilisteks plahvatusteks, mida põhjustab massiivse tähe sisemine kollaps.
Townes on viimastel aastatel tähe pinnal märganud eredat laiku, ehkki hetkel paistab täht siiski veel olevat kerakujuline ja sümmeetriline.
Betelgeuse, üks eredamaid tähti meile nähtavas taevalaotuses, on esimene, mida kunagi mõõdeti, ja siiamaani üks käputäiest tähtedest, mis on läbi Hubble'i kosmoseteleskoobi nähtavad ketta, mitte valguspunktina.