algaja astronoom vajab abi

[dreamliner]

Tere Astronoomid!

Mure siis selline, et tekkis tungiv soov hakata vaatlema planeete ja galaktikaid ning osta omale teleskoop, küll aga puuduvad teadmised vastavas valdkonnas. Olen uurinud erinevaid teleskoopide tüüpe ning mida nad võimaldavad aga enne kui teen lõpliku otsuse tahaks konsulteeruda kellegiga kellel juba olemas kogemus. Ehk saaks keegi kunagi näidata mulle oma teleskoopi ning kui ilm lubab siis võib olla isegi vaadata taevast? Kuna teleskoobi ost on suht kulukas ettevõtmine sooviks enne vähemalt umbeski teada mida ma selle aparaadiga nägema hakkan...võib olla see hobi polegi minu jaoks.

Igasugune info ja soovitused on väga teretulnud...loodan, et keegi saab mind aidata jalule, olen tõesti väga vaimustuses astronoomiast ning sellega seotust.

Ette Tänades!

Uus Astronoom.

[Taavi]

Tere tulemast astronoomiahuviliste sekka!

Kui soovid enne ostmist mõnda päris teleskoopi näha ja sellega taevasse kiigata, siis pakun ühe võimalusena välja külastada avalikke vaatlusõhtuid. Tõraveres toimuvad vaatlusõhtud keskeltläbi kord kuus, info nende toimumisest ilmub astronoomia.ee kalendrisse. Saame näidata 20-sentimeetrist Meade LX200 teleskoopi. Aeg-ajalt toimuvad vaatlusõhtud ka Tartus Toomemäel Toomkiriku platvormil, seal saaks taevasse vaadata Newtoni tüüpi teleskoobiga. Ilmad on küll novembrist veebruarini kehvad, nii et selge taevaga vaatlusõhtut tuleb võib-olla märtsini oodata.

Uuri ka siinse foorumi teisi teemasid, eriti kolme esimest, esiletõstetud teemat. Seal on sinu ees seisvatest valikutest juba üksjagu juttu tehtud.

[dreamliner]

Oleks tõesti vägev näha LX200 päris elus sest olen näinud mitmeid galaktika pilte mis olid tehtud vastava teleskoobiga aga kahjuks elan ma Tallinnas ning Tartu tulek võib saada problemaatiliseks. Olen üle lugenud peaaegu kõik postitused selles foorumis ning uurinud infor netist ning hetkel jäi kõige rohkem silma Meade ETX tüüpi teleskoobid kuna neil on võimalus arvutiühenduseks ning mulle tundub et GoTo'ga leian kergemini üles need kõige huvitavamad objektid. Aga kuna hind on nii nagu ta on siis enne kui otsustan investeerida tahan tõesti päris teleskoopi oma silbaga näha ja katsuda. Oleks põhimõtteliselt valmis ka Tartu sõitma kui vaid teaks et tuleb ilma....hetke ilmaennustus muidugi lubab päikest selleks laupäevaks

[dreamliner]

Olen uurinud mitmeid variante ning jäi silma Celestron NexStar 4SE. Tundub et vastavas hinnaklassis on see mõistlik valik, küll aga tekkis küsimus, et kui raske on seda joondada? St. kuidas leida need 3 tähte? Kas valida suvalised 3 eredamat objekti ning ta saab ise aru mis need on või peab ikka tundma täpseid nimesid? On kellegil olnud võimalust taolise teleskoobiga vaadelda...kui jah siis kui raske joondamine oli?

Tänan!

http://www.astroshop.de/celestron-maksu ... oto/p,7884 Vaatan teleskoope siit.

[lemmu]

4 tolline SCT on liiga väike. Pigem vaata 6 tollist vähemalt. Ja Astroshop unusta ära- jõledad hinnad.Joondamiseks pead ikka natuke taevatähti tundma õppima. Lambist arvamine ei tule kõne alla.

[dreamliner]

aga kust saaks parema hinnaga teleskoope ning kas keegi oleks tallinas mind valmis aitama, kas või ükski kord näidata kuidas joondamine käib?

[Tõnis]

Olen uurinud mitmeid variante ning jäi silma Celestron NexStar 4SE. Tundub et vastavas hinnaklassis on see mõistlik valik, küll aga tekkis küsimus, et kui raske on seda joondada? St. kuidas leida need 3 tähte? Kas valida suvalised 3 eredamat objekti ning ta saab ise aru mis need on või peab ikka tundma täpseid nimesid? On kellegil olnud võimalust taolise teleskoobiga vaadelda...kui jah siis kui raske joondamine oli?

Kui nonde GOTO teleskoopide ülesseadmisel manuaalist näpuga järge ajada, siis tavaliselt tuleb nad enne sisselülitamist mingisse kindlasse asendisse seada. Meade LX200-seeria teleskoopidel peab näiteks toru olema horisontaalne ning vaatama võimalikult täpselt põhja JA monteeringu konsool (see, kus on nupud ja pistikute pesad) võimalikult täpselt lõunasse. Sel juhul saab teleskoop oma asendi kohta piisavalt palju eelinfot (lisaks GPS-iga saadavale) ning peaks suutma automaatsel joondamisel küsitavad kaks tähte päris kenasti üles leida. Seejuures on küsitud tähed üldiselt kõige heledamad. Joondamiseks tuleb hele täht saada teleskoobi vaatevälja keskele ja anda teada, kui oled "Valmis".

Kokkuvõtteks: GOTO teleskoopidel on joondamine päris lihtne, aja teleskoobi manuaalist näpuga järge ning tee mida kästakse

[KuuKulgur]

Kindlasti tasub astronoomia.ee kalendrit jälgida ka Tallinna ürituste osas, sest Ridamus on aegajalt avalikke vaatlusi teinud ja teeb kindlasti veel, kui ilm seda lubab. Mõne teleskoobiga ise vaadata ja võrrelda on kindlasti abiks omale sobivaima teleskoobi leidmisel.

Lemmu, 4-tolline teleskoop ei ole liiga väike. Väiksus on ja ka suurus on teleskoobi puhul suhtelised omadused ja peamine hea teleskoobi näitaja või olla hoopis see, kui sagedasti seda kasutatakse. Mõni leiab oma 70-millimeetrisele rohkem kasulikku rakendust kui keegi teine oma 14-tollisele. Läbimõõt ei ole sugugi ainus kriteerium, mida kaaluda, kuigi lahedamate rahaliste võimaluste juures on jämeduse eelistamine igati mõistlik. Transporditavus, kokkupaneku ja käsitsemise lihtsus/mugavus, pildistamise võimalikkus, komlekssus, laiendatavus, kasutajatoe olemasolu...

Kui osta teleskoop kodumaise teleskoop.eu kaudu, siis kindlasti on esmane juhendamine kaubaga kaasas ning ega ka hilisemate helistamiste peale toru ära ei panda. Püüa sa sellist teenust astroshop.de-st või mujalt saada : )

[lemmu]

Väidan jätkuvalt, et 4 tolline SCT on väike. Ainuüksi sekundaarne peegel katab küllalt suurt osa primaarsest peeglist. Egas kosmoses ainult planeete vaadata. Näit. kerasparvede detailsus on hoopis teine, kui suuremaga vaadata. Udukogudest ja galaktikatest rääkimata... Refraktoritega on teine lugu...

[Tõnis]

Väidan jätkuvalt, et 4 tolline SCT on väike. Ainuüksi sekundaarne peegel katab küllalt suurt osa primaarsest peeglist. Egas kosmoses ainult planeete vaadata. Näit. kerasparvede detailsus on hoopis teine, kui suuremaga vaadata. Udukogudest ja galaktikatest rääkimata... Refraktoritega on teine lugu...

Kõik sõltub sellest, millised on võimalused ja huvid. Võib ka väita, et 8" teleskoop on igal juhul väike nii planeetide kui süvataeva vaatlemiseks (detailselt näeb vaid heledamaid süvataeva objekte ning max suurendus on väiksemate planeetide jaoks väiksevõitu) - tõepoolest 50cm peegliga teleskoop on hoopis etem. Poolemeetrise teleskoobi töös hoidmiseks on reeglina vaja kapitaalset ehitist, 8" teleskoobi transportimiseks on vaja autot, 4" katadioptrilise teleskoobi mahutab ära fotokotti ning võimalik, et pisut ruumi jääb ülegi. Sellise saab üldjuhul ka lennukisse käsipagasina kaasa võtta.

============================================
Ava ja tüüp | Max suurendus | Suurim mõõt | Kaal
-------------------------------------------------------------
50 cm reflektor 1000x min. 1 meeter 75+ kg?
20 cm SCT 400x tüüpiliselt 50 cm ~15 kg?
10 cm Mak 200x ca 20-30 cm <5 kg?

Kokkuvõtteks - kui oled selgeks saanud, kus sa saad vaadelda, mida sa tahaksid vaadelda ning kui palju vaeva oled nõus nägema, et iga kord teleskoobiga vaatluskohta saada.. siis hakkab kooruma natukene täpsem idee sobiva teleskoobi kohta. Samas, iga teleskoobiga näeb piisavalt erinevaid ja huvitavaid asju, seetõttu ei ole sugugi oluline, et see riistapuu oleks "hüpersupermega" vaid lihtsalt korraliku optika ja monteeringuga.

PS. Mina olen TAL-1 teleskoobiga Messier' maratonil ca 60 objekti kätte saanud, 50x12 binokliga üle 40, 8" Meade LX200-ga manuaalrežiimis 88. Seejuures oli TAL-1'ga tehtud maraton hilisemal (ehk valgemal) kevadisel ajal.