Postitas Taavi » 14 Detsember 2009, 11:33
Tore kuulda, et leidub huvilisi, kes soovivad astronoomiat õppida. Ameti kohta on Elmo juba olulise kirja pannud, aga lisaksin veel mõned mõtted.
Teaduri ametini jõudmiseks kulub päris palju aega, läbida tuleb nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoriõpe, kokku nominaalselt 9 aastat, aga tegelikkuses enamasti veidi rohkem. See-eest saab astronoomiaga hakata tegelema ülikooli esimesest kursusest alates (jutt on Tartu Ülikoolist): saab osaleda astronoomia seminaris, kuulata valikkursusi, hakata mõne astronoomi juhendamisel uurimistööd tegema. Doktoritöö ongi juba tõsine teadustöö tegemine ja selleks ajaks võetakse Observatooriumi palgale.
Võib juhtuda, et 9 või enama aasta jooksul, mis õpingute peale kulub, tekib uusi huvisid, mis viivad astronoomiast eemale. Pole sellestki hullu: füüsika eriala annab hea reaalteadusliku hariduse, millest on kasu paljudel teistel aladel. Füüsika ja astronoomiaga tegeletud aeg ei ole kindlasti mahavisatud aeg.
Kui jõuad teaduri ametini, siis võid arvestada üsna rahuliku eluga. Loomulikult tuleb ette olukordi, kus tuleb tähtajaks töö valmis saada, kuid igapäevatöö on küllaltki rahuliku iseloomuga. Vastavalt oma huvidele saab valida kas vaatlusliku kallakuga töö või teoreetilise suuna. Palk on laias laastus Eesti keskmine kuni poolteist keskmist, nii et astronoomi ametis just rikkaks ei saa. See-eest on ametikoht stabiilne ja lisaks avaneb võimalusi tööalaseks reisimiseks (konverentsid, visiidid teistesse teadusastustesse, vaatlusmissioonid). Eneseteostuseks on veel võimalusi, näiteks saab tegeleda astronoomia populariseerimisega: ettekannetega esineda, kirjutada, vaatlusõhtuid korraldada.
Kokkuvõttes julgustan kindlasti füüsika ja kitsamalt astronoomia eriala valima ning ülikoolis olles endast Observatooriumi inimestele märku andma.