Avaleht Foorum Ajakiri «Vaatleja» Tähistaevas Maailm Õpik Astronoomia Facebookis Astronoomia Twitteris
None

Meteoorivoolud

Langevaid tähti ehk meteoore on näinud vast igaüks, suvalisel öösel taevast vaadeldes võib näha päris mitut taevas juhuslikus suunas lendavat ehk sporaadilist meteoori tunnis. Siiski on aasta jooksul olemas perioodid, kus meteoore on näha keskmisest veidi või isegi tunduvalt rohkem. Kindlas ajavahemikus nähtavaid ja ühisest allikast pärit meteoore nimetatakse meteoorivooluks. Joonistades mingisse meteoorivoolu kuuluvate meteooride jäljed taevakaardile ja pikendades neid kunstlikult, on võimalik leida nimetatud kujuteldav ühin allikas, mida nimetatakse meteoorivoolu radiandiks – see on koht kus lõikuvad mingi meteoorivoolu kõigi metooride jälgede pikendused. Meteoorid on näha mitte ainult radiandi ümbruses, vaid võrdlemisi ühtlaselt üle kogu taeva. Radiandist kaugemale jäävate meteooride jäljed on seejuures pikemad, radiandi naabruses aga õige lühikesed.

Meteoorivoolusid on väga erinevaid – mõned annavad tunni jooksul paar-kolm meteoori, teiste puhul võib voolu maksimumis sama ajaga nähtavate meteooride arv ületada sadat. Voolu tugevust iseloomustatakse mõistega tunniarv seniidis, lühendina ZHR. Tunniarv seniidis tähendab seda, et kui vaatleja näeks oma vaatluskohast korraga tervet taevast ja meteoorivoolu radiant asuks seniidis, siis oleks näha tunniarvuga seniidis võrdne arv meteoore.

Mõne meteoorivoolu meteoorid paistavad hetkelise sähvatusena, teiste metoorid lendavad “aeglaselt” ja majesteetlikult üle taeva. Meteoori liikumise kiirus taevas sõltub eeskätt sellest, kui kiiresti liigub meteoorkehade pilv kosmilises ruumis. Ka meteooride värvid võivad olla väga erinevad – kollased, valged, sinakad. Värvgi sõltub meteoori liikumiskiirusest, mida kiirem meteoor, seda sinisem.

Väga heledaid meteoore nimetatakse boliidideks, tugevamate meteoorivoolude ajal võib mõnel korral öö jooksul näha langevat tähte, mida võib julgelt boliidiks nimetada. Sellised meteoorid on heledamad mistahest tähest või planeedist.

Allpool olevas tabelis on toodud 2011. aasta meteoorivoolud ning nende olulisemad andmed. Rohelisega on märgitud olulisemad meteoorivoolud. Tabel on toodud küll 2011. aasta kohta, kuid paljud meteoorivoolud korduvad iga-aastaselt enam-vähem samal ajal.

Voolu nimi Aktiivsuse aeg Maksimumi
aeg		 Maksimaalne
tunniarv
seniidis		 Kiirus
(km/s)		 Radiant
Otsetõus
(t:m)		 Kääne
(°)
Kvadrantiidid 28.12 – 12.01 04.01 60-200 41 15:07 +49
Alfa-kentauriidid 28.01 – 21.02 08.02 6 56 -59
Gamma-normiidid 25.02 – 22.03 15.03 6 56 -50
Lüriidid 16.04 – 25.04 22.04 18 49 18:04 +34
Eeta-puppiidid 15.04 – 28.04 24.04 muutlik 18 -45
Eeta-akvariidid 19.04 – 28.05 06.05 40-85 66 22:32 -01
Eeta-lüriidid 03.05 – 14.05 09.05 3 43 +44
Juuni-bootiidid 22.06 – 02.07 27.06 muutlik 18 +48
Piscis Austrinids 15.07 – 10.08 28.07 5 35 -30
Delta-akvariidid 12.07 – 23.08 30.07 16 41 22:36 -16
Alfa-kaprikorniidid 03.07 – 15.08 30.07 5 23 -10
Perseiidid 17.07 – 24.08 12.08 100 59 03:04 +58
Kappa-tsügniidid 03.08 – 25.08 18.08 3 25 +59
Alfa-aurigiidid 28.08 – 10.09 01.09 6 67 +39
Septembri
epsilon-perseiidid		 05.09 – 21.09 10.09 5 66 +40
Delta-aurigiidid 10.10 – 18.10 12.10 2 67 +44
Drakoniidid 06.10 – 10.10 08.10 mõni – torm 20 17:28 +54
Lõuna tauriidid 10.09 – 20.11 10.10 5 27 +09
Epsilon-geminiidid 14.10 – 27.10 18.10 3 70 +27
Orioniidid 02.10 – 07.11 21.10 25 66 06:20 +16
Leo-minoriidid 19.10 – 27.10 24.10 2 62 +38
Põhja-tauriidid 20.10 – 10.12 12.11 5 29 +22
Leoniidid 06.11 – 30.11 18.11 20-200 71 10:08 +22
Alfa-monotserotiidid 15.11 – 25.11 22.11 muutlik 65 +01
Fönitsiidid 28.11 – 09.12 06.12 muutlik 18 -53
Puppid-Velids 01.12 – 15.12 07.12 (?) 10 40 -45
Monotserotiidid 27.11 – 17.12 09.12 2 42 +08
Sigma-hüdriidid 03.12 – 15.12 12.12 3 58 +02
Geminiidid 07.12 – 17.12 14.12 120 35 07:28 +33
Detsembri leo minoriidid 05.12 – 04.02 20.12 5 30 +30
Koma berenitsiidid 12.12 – 23.12 16.12 3 65 +18
Ursiidid 17.12 – 26.12 23.12 10 33 +76

Vaata lisaks: IMO Meteor Shower Calendar